Prantsuse okupatsioon Moskvas

Prantsuse okupatsioon Moskvas oli 14. septembrist kuni 19. oktoobrini 1812 väldanud periood, kui keiser Napoleon I Prantsusmaa Grande Armée okupeeris Napoleoni sõdade käigus Venemaa Moskva linna. See oli 1812. aasta Prantsuse-Vene sõja haripunkt. Linn hävis 36 päeva kestnud okupatsiooni ajal tules ning Napoleon käskis oma sõduritel kirikud hõbedast tühjaks varastada.

Prantsuse okupatsioon Moskvas
Osa 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjast
Toimumisaeg 14. september – 19. oktoober 1812
Toimumiskoht Moskva, Venemaa
Tulemus Enamik Moskvast hävineb tule ja rüüstamise tagajärjel
Prantsusmaa eemaldub linnast
Osalised
Venemaa Venemaa Prantsusmaa Prantsusmaa
Väejuhid või liidrid
Fjodor Rostoptšin Napoleon I
Jõudude suurus
Teadmata osa 250 000-st linnaelanikust 100 000 – 150 000
Kaotused
Teadmata 30 000

Prantsusmaa väed tungisid Venemaale 24. juunil 1812 ning sügiseks oldi tublisti edasi liigutud. Septembri alguses võideti Borodino lahing ning sealt oli tee Moskvale valla. Mihhail Kutuzovi Vene armee kandis suuri kaotusi ning oli sunnitud taganema ning prantslased asusid neid jälitama. Nädal aega suudsid venelased prantslastest napilt kiiremini taganeda. Napoleon ja Kutuzov magasid Bolšije Bjazjomõ mõisas üheöölise vahega koguni samas voodis. Pratnsusmaa väed jõudsid Moskvasse 14. septembril 1812. Napoleoni üllatuseks oli Kutuzov linna hüljanud ning see hõivati võitluseta. Koos Vene armeega põgenes linnast sadu tuhandeid linnaelanikke ning Moskva jäi sisuliselt tühjaks.

Moskva vallutamine ei andnud Prantsusmaale sõja kontekstis palju juurde, kuna taganevad venelased olid linna, ilmselt kuberner Fjodor Rostoptšini käsul, maha põletanud (kuigi tulekahju põhjuste kohta on ka muid teooriaid). Linn oli leekides kuni 18. septembrini. Prantslased olid lootnud Moskvat kasutada varude täiendamiseks, kuid leidsid end nüüd keset varemeid sügaval vaenlase territooriumil, lisaks oli talv lähenemas. Prantsuse väed rüüstasid tulekahjust puutumata jäänud linna osasid, sealhulgas kirikuid. Prantsusmaa vägedele valmistasid peavalu ka kasakate partisanivõitlus ning linnaelanike poolne totaalne sõda nende vastu. Selline kurnamissõda mõjus eriti laastavalt Prantsusmaa nõrgimale lülile logistikale.

19. oktoobril sai Prantsusmaa Tarutino lahingus lüüa ning nõrgenenud Prantsuse vägi hakkas vabatahtlikult lõuna poole taanduma, kuni Malojaroslavetsi lahing nad seisma pani. Taganevad prantslased süütasid ka säilinud linnaosad ning õhkisid monumente. Venelased taashõivasid Moskva 19. oktoobril ning surusid seal vahepeal rüüstama ja mäslema hakanud linnaelanikud maha. Moskva sai sõjas ulatuslikult kannatada ning linna elanike arv jõudis tagasi sõjaeelsele tasemele rohkem kui 50 aastat hiljem.

Kirjandus

muuda