Praktilise mõistuse kriitika

"Praktilise mõistuse kriitika" (saksa keeles "Kritik der praktischen Vernunft") on saksa filosoofi Immanuel Kanti üks peateoseid, mis ilmus esmakordselt aastal 1788. Raamat arendab edasi Kanti "Puhta mõistuse kriitikas" esitatud seisukohti eetika ja moraalifilosoofia vallas.

Järjekorras teine "Kriitika" mõjutas olulisel määral eetikateooria edasist arengut ning kujunes 20. sajandi jooksul deontoloogilise eetika tähtsaimaks alustekstiks.

Välislingid muuda