Ava peamenüü

Soovita artiklitRedigeeri

  1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
  2. Uuenda portaali pealehel valitud artikli kasti mallis {{Juhuslik portaali osa}} parameetri max väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklidRedigeeri

Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/1

Pääsküla raba on raba Tallinna piiril, Pääsküla ning Männiku asumi ja Männiku küla vahel. Raba pindala on 9 km².

Raba lõunaosa läbib Pääsküla jõgi. Raba servas asus Pääsküla prügila. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/2

Nõmme Saksa Lunastaja kirik on kirik Tallinnas Nõmmel Õie ja Valdeku tänava vahel, Õie ja Rohelise tänava nurgal (Õie 10). Kiriku ja selle juurde kuuluva pastoraadi kavandas Robert Natus.

Kinnistu omanik ja ehitaja oli Saksa Kiriklik Ühing, kuhu kuulusid peamiselt Nõmmel elavad baltisakslased. Pastoraat valmis 1927. Kirik võeti kasutusele novembris 1932. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/3

Rahumäe kalmistu on surnuaed Tallinnas Nõmme linnaosas aadresill Rahumäe tee 6a. Avati 1903. aastal mitmetele kogudustele: Kaarli, Jaani, Pauluse, Püha Vaimu, Peeteli, Immaanueli, Karmeli, Läti, Rootsi, Baptisti, Vennastekoguduse.

Iseseisev neist on Juudi kalmistu (1910). 1926. aastal rajati kalmistu põhjaküljel Tuletõrjujate matmispaik. Kalmistu lähedal tegutseb hauakivide valmistamise töökoda.

Kabeleid on kolm: Juudi kalmistu, Kaarli ja Püha Vaimu koguduse. Ka Jaani kogudusel oli 20. sajandi algul oma puust kellatorn, mis ei jäänud küll kauaks püsima. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/4

Nõmme raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis. See asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 8 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Rahumäe ja Hiiu raudteepeatuse vahele.

Nõmme raudteepeatus avati liikluseks 1872, kandes nime Peatus Seitsmendal Verstal (saksa Haltestelle auf der 7. Werst, vene Oстановочный пункт на 7. версте). Alates 1874 kannab raudteepeatus nime Nõmme (saksa Nömme, vene Неммe). Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/5

Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinna territooriumil Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril. Selle suurus on 204 hektarit. Kaitseala moodustati 2004. Kaitsealasse kuuluvad Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, allika- ja metsaalad. Erilise kaitse ja tähelepanu all on kanakulli pesitsusterritoorium ning nõmmnelgi püsielupaik.

Kaitseala loodi Nõmme elanike algatusel ja MTÜ Nõmme Tee Seltsi organiseerimisel. Kaitseala loomise ajendiks oli reaalne oht, et Nõmme ja Mustamäe metsad hävivad planeeritud teede- ja elamuehituse tõttu. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/6

Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik on õigeusu kirik Tallinnas Nõmmel. Kirikuhoone asub Tähe tänava ja Raudtee tänava nurgal, aadressil Tähe tänav 2. Kirikus on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kogudus.

Kirik ehitati 19221923 Glehni perekonna poolt kogudusele kingitud krundile. Kiriku arhitekt oli Aleksandr Vladovski, insener Aleksei Golubkov tegi projekti muudatusi. Kirik ehitati annetustest ja heategevusüritustest saadud raha eest ning ei saanudki rahanappuse tõttu planeeritud ulatuses valmis – freskode ja vitraažakende jaoks tollal raha ei jätkunud. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/7

Nikolai von Glehn [nikol'ai fon gleen] (16. juuli 1841 Jälgimäe mõis7. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja.

Nooruses oli Nikolai von Glehn õppinud Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/8

Kalevipoeg on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmme linnaosas, asudes Glehni lossist edelasuunal. Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel.

Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast, kujutades kangelast metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis ta iseennast ja suurendades kõiki mõõtmeid neli korda. Koos Lohe skulptuuriga soovis Nikolai von Glehn moodustada stseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/9

Tallinna Nõmme Gümnaasium on kool Tallinnas Nõmmel. Aastatel 19401991 tegutses kool Tallinna 10. Keskkooli nime all.

Nõmme Gümnaasiumi sünnipäevaks peetakse 21. veebruari 1928, mil Nõmme linnavolikogu otsustas Nõmmele keskkooli rajada. Aastal 1929 avatigi Nõmme Linna Üldhariduslik Täienduskool, mis oli mõeldud algkooli lõpetanud õpilastele ning töötas humanitaargümnaasiumina. Aasta hiljem muudeti kool viieklassiliseks Nõmme Linna Ühisgümnaasiumiks. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/10

Nõmme Rahu kirik on kirik Tallinnas Nõmmel, mida kasutab EELK Nõmme Rahu kogudus. See on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1918 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.

Nõmme Rahu kiriku hoone ehitas Nikolai von Glehn 1901. aastal tööstushooneks. Hoone arhitekt oli Friedrich Wendach. Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/11

Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaamade vahel. Raudtee oli kasutusel 1913-1959, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva–Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971. Raudteel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid. Raudtee rööbaste vahekaugus oli 750 mm.

Tänaseks on säilinud Rahumäe viadukt, Nõmme-Väikse ringdepoo ja mõned jaamahooned (Liiva, Kalmistu jt.). Loe edasi ...


Portaal:Nõmme/Valitud artikkel/12

Glehni loss (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone Mustamäe nõlval Tallinnas Nõmme linnaosas. Paiknedes Glehni parkmetsas Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala edela osas, jääb ta Tallinna Tehnikaülikooli kinnistule aadressiga Vana-Mustamäe tänav 48.

Loss kuulus Jälgimäe mõisa Mustamäe kõrvalmõisa ja valmis 1886 aastal Nikolai von Glehni projekti järgi. Hoone ümber on rajatud park ning püstitatud erinevaid ehitisi ... Loe edasi ...