Pope vald (läti keeles Popes pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ance, Ugāle, Puze ja Tārgale vallaga.

Pope vald

läti Popes pagasts

Vapp

Pindala: 167,74 km²
Elanikke: 820 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,9 in/km²
Keskus: Pope
Pope linnamägi

Valla pindala on 168 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1040 inimest.[2] Valla keskus on Pope küla. Vallavanem on Mārtiņš Libkovskis.[3]

Ajalugu muuda

Pope vallast eraldati aastal 1925 Ance vald.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 177,23 km² ja seal oli 1961 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Pope ja Vēde külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Pope külanõukoguga likvideeritav Vēde külanõukogu.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.

Loodus muuda

Suurimaks jõeks on Rinda jõgi. Järvedest asub Tārgale valla piiril 60 hektari suurune Klāņezers. Vald ise asub Kursi madalikul, Pope lähistel Pope linnamäel asub valla kõrgeim koht (69,1 m), mida ümbritsevad keskmiselt 50 meetri kõrgused alad, ühtlasi on tegemist kogu Ventspilsi piirkonna kõrgeima tipuga.[7] Valla pindalast katavad metsad 79,1%.[8]

Looduskaitse all on mitmed Pope allee pärnad, Pope allee, Pope metskonna allee pärnad ja kaks Mežābelese lähistel asuvat põlispuude kasvuala, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Valla lääneosas asub osaliselt Klāņi soo hoiuala, vallas asub 78 hektari suurune Pope madalsoo hoiuala.[9]

Kaitstavad objektid muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pope luteri kirik (sealhulgas sealne tornikell oma maalingutega, altar, kantsel, portaal ustega, orel, orelirõdu ja kirikuliste pingid), Pope mõisa hoonetekompleks (sealjuures park, laut, pesumaja, allee, tall, veski, tall-teenijate maja, ait, uus ait, moonakamaja, kutsarimaja, arsti maja, mõisavalitseja maja, mõisniku elumaja ja jahiloss, lisaks veel elumaja ahi, kamin ja viis uksekomplekti), Kalnenieki talu hooned, Pope linnamägi ja Nabeļi muinaskalmed.[10] Kohaliku kaitse all on Raibkrogsi keskaegne kalmistu ja Dambkalnsi muinaskalmed.[11]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 947 lätlast, 20 venelast, 4 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 2 leedulast.[12]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[13]
Jaunmuiža vidējciems 64 (2018)
Pope lielciems 581 (2018)
Spiņņi mazciems 20 (2018)
Topciems skrajciems 2 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018)
  4. Valdības rīkojumi un pavēles Valdības Vēstnesis 1925.gada 20.aprīlis
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-86/ct-menu-item-87
  8. Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  11. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  12. Ethnic composition of Latvia 2011
  13. 13,0 13,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda