Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10. sajandil vürst Mieszko I (ca 960–992) juhtimisel.

Ida-Euroopa ja Skandinaavia alad 10. sajandi lõpul

Poola vürstiriik aastatel 960–992

Vürstiriik piirnes põhjas Pommerimaa, kirdes Preisimaa, idas Vana-Vene riigi, kagus Ungari vürstiriigi, lõunas slovakkide asualade, edelas Morava ja Tšehhi alade, idas Lausitziga.

Poola vürst 960–992 Mieszko I

Vürstiriigi moodustumine

Vürst Mieszko I ühendas oma võimu alla keelelt ja kultuurilt lähedased lääneslaavlaste hõimud, kes elasid Odra ja Bugi ning Läänemere ja Karpaatide vahel: polaanid, kes elasid Warta jõgikonnas, hõimukeskusega Gniezno linnuses; lehhiitide hõimud; kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (poola keeles Mazowsze) (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (poola Pomorze) (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków) st. esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast ning rajas Poola riigi Piastide dünastia juhtimisel.

965. aastal võttis Mieszko I naiseks Tšehhi kuningatütre Dąbrówka. Temaga koos tulid Poolasse vaimulikud, kes võtsid oma õlule misjonitöö. Vürst ise laskis end 966. a. ristida ristiusu. Kaks aastat hiljem astus Poznańis ametisse esimene Poola piiskop Jordan.

Saksimaa hertsogiriigi idamargid Billungi mark, Põhjamark, Lausitzi mark ja Poola vürstiriigi piirialad 983. aastal

Poola vürst 992–1025 ja kuningas 1000–1025 Bolesław I Chrobry

Mieszko I poeg Bolesław I Chrobry (Vapper, 992–1025) jätkas isa poliitikat. Kui 997. aastal suri preisi hõimude seas misjonitööd tehes märtrisurma tšehhi piiskop Wojciech (Adalbert), kasutas Bolesław I tema pühakuks kanoniseerimist ära Poola tähtsuse tõstmiseks Euroopas. Aastal 1000 toimus püha Wojciechi haual Gnieznos valitsejate kohtumine, kus keiser nimetas Bolesław I Keisririigi patriitsiks, andis talle üle püha Mauritiuse oda koopia ning kroonis ta keisridiadeemiga. Rooma paavstiriigi nõusolekul andis Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keiser Otto III loa asutada Gnieznosse saksa kirikust sõltumatu Poola kiriku metropol. Kirikul ja esimestel benediktiini kloostritel oli tähtis roll riigi poliitilisel ülesehitamisel.

Seoses keisririigi poliitika muutusega pärast Otto III surma oli Poola sunnitud kaitsma oma poliitilist sõltumatust Poola-Saksa sõjas (1002–1018). Võit ja edukas sõjakäik Kiievisse 1018. aastal kindlustasid Bolesławi võimu Kesk-Euroopas. 30. jaanuaril 1018, sõlmiti Boleslaw I Vapra ja Püha Saksa Rooma riigi keisri Heinrich II vahel Bautzeni rahuleping, mis määras ära Poola ja Saksa-Rooma riigi piiri. Poola sõltumatust tunnistasid valitsejate kroonimised: 1025. aastal laskis end kuningaks kroonida Bolesław I Chrobry. End samal aastal kroonida lasknud Mieszko II pidi 1031. aastal kaotatud sõja tõttu kroonist loobuma. Peatselt puhkenud kodusõda ja suurmaaomanike ning vägivaldselt ristitute vastuhakud sundisid noort troonipärijat Kazimierzi Poolast põgenema. Pagulusest naasnult taastas ta riigi ja pälvis sellega nime Odnowiciel (Uuendaja). Tema poeg Bolesław II Śmiały (Julge, 1057–1079) võitles mitmes edukas sõjas endale krooni tagasi (1076).

Bolesław II Śmiały sattus aga konflikti Poola suurnikega, kes omakorda kartsid tugevat keskvõimu. Võitluses opositsiooniga laskis ta surmata opositsiooniliidri, Krakowi piiskopi Stanistawi ja oli seetõttu sunnitud kuningakroonist uuesti loobuma. Tema vend, troonipärija Władysław Herman leppis vürstitiitliga ja tunnistas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi ülemvõimu. Ka Bolesław II Smiały poeg Bolesław III Krzywousty (1102–1138) jäi vaid vürstitiitiga, vaatamata oma võitudele ja Saksa pealetungi tagasitõrjumisele. 1109. aastal ühendas ta Poola suurnikud ja lihtrüütelkonna Pomorze vabastamiseks, hiljem aitas läbi viia selle ala elanike ristimismissiooni. Poola valitsejate iseseisvuspürgimused polnud Piastide dünastia militaarse iseloomu tõttu, samuti riigi demograafilisest ning territoriaalsest potentsiaalist tingituna mitte alati edukad. Tol ajal elas Poola aladel ligi miljon inimest ja riigi pindala oli umbes 250 000 km².

Kronoloogia

• 960 – varafeodaalse Poola riigi moodustumine
• 966 – vürst Mieszko I (960–992) oma lähikondsetega võttis vastu ristiusu (rooma-katoliku kiriku usutunnistuse) ning Poola elanike seas hakkas levima ristiusk
• 972 – vürst Mieszko I sõjakäik slaavlaste aladele tunginud Saksimaa vägede vastu ja nende purustamine
• 983 – Polaabi slaavlaste ülestõus Saksimaa vastu Nordalbingienis
• 992 – vürst Mieszko I surm
• 999 – Krakówi linna ja maade liitmine Poola vürstiriigi aladega ning Poola alade lõplik ühendamine. Poola kujunes üheks suuremaks Euroopa riigiks.
• 1000 – rajati katoliku kiriku Gniezno peapiiskopkond
• 1003–1005 Poola-Saksa sõda (1003–1005)
• 1004 – sõjakäik Tšehhi ja selle hõivamine
• 1007–1013 – II Poola-Saksa sõda (1007–1013)
• 1013 – poola vägede sõjakäik Kiievi suurvürstiriiki ja Kiievile
• 1015–1018 – III Poola-Saksa sõda (1015–1018)
• 1018 – Jaroslav Targa valitsetava Kiievi vallutamine Bolesław I Chrobry poolt ning Kiievi suurvürstiks oma tütremehe Svjatopolki kinnitamine. Must-Vene maade ja linnade liitmine Poolaga
• 1018 – Poola ja Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi vahel sõlmiti leping, mille alusel Poola sai tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas tänapäeva Poola ja Tšehhimaa piiri asunud sorbidega asustatud Lausitzi piirkonna
• 1025 – Bolesław I Chrobry krooniti Poola kuningaks Gnieznos ning moodustus Poola kuningriik

Eelnev –

Poola vürstiriik 960–1025

Järgnev Poola kuningriik

Vaata ka

• Poola ajalugu
• Poola valitsejad