Pommeri aed
"Pommeri aed" on algselt Loomingus 1972. aastal (nr. 6 ja 7) ja raamatuna 1973. aastal ilmunud Mats Traadi romaan, mis on esimene osa lõdvalt seotud "Õpetajate triloogiale", millesse kuuluvad veel "Inger" ja "Umbsõlm".
| Pommeri aed | |
|---|---|
| Autor | Mats Traat |
| Illustreerija | Uno Roosvalt |
| Päritolumaa | Eesti |
| Keel | Eesti |
| Žanr | Romaan |
| Kirjastaja | Eesti Raamat |
| Ilmumisaeg | 1973 |
| Lehekülgi | 194 |
| Mõõtmed ja kaal | 132 × 207 mm |
| ISBN |
9789949442515 (2008. a trükk) |
2. veebruaril 1985 esietendus Draamateatris romaani põhjal samanimeline näidend. Romaani dramatiseeris autor ja lavastas Mikk Mikiver.
Sisu muuda
Romaani peategelane Jaan Pommer on külakooliõpetaja väikeses Lõuna-Eesti kohakeses 1890. aastate algupoolel. Romaani sündmuskohal on teatavaid paralleele Traadi sünnikoha Paluperaga. Teose põhiprobleemid on seotud valla asjaajamise, venestamise ja rahvuslusega, samuti kuritegevuse, alkoholismi, missioonitunde vajalikkuse, rahvahariduse problemaatikaga ning isiksuse rolliga kõige nimetatu keskel.
Tähendus muuda
Romaanis on olulisel kohal sümbolid. ""Pommeri aed" otsekui algaks "Candide'i" lõpusoovist, et haritagu oma aeda. Romaani esimeseks lauseks on "Mis Pommer teeb?" Ja kogu romaan on vastus. Pommer harib oma aeda - - Mis olen ma oma elust saanud? küsib Pommer endalt. Ja vastus on: ei midagi. Aga saanud pole ju keegi, mõtleb Pommer, riik, mis ma oma ja võõrastele lastele jätan, on neis endis, ja kui nad tema ära puistavad, on nad ise süüdi." Oma aja sotsiaalsete ja bürokraatlike suhete süsteemis ei saa Pommer "niisama lihtsalt oma aeda harida: ta peab seda kaitsma. On alternatiiviks, kas kaevata vana suislepa alt välja rahapada, millest suislepp kipub kiduma või püüda suislepp säilitada." Pommeri elu möödub arginääkluses ja argitöös, "aga ta säilitab suislepa ja suislepp läheb õitsele ning kogu aias pole ehteta, ükskõikset puud. Selles on Pommeri pide. Ja pideme esiletoomises romaani väärtus. Näib, et teos ei kujuta olude kiuste püsimist või inimese ja ühiskonna suhete reguleerimatust, vaid et see on filosofeeriva kallakuga probleemromaan tegude mõtestamisest keerukas ja raskes elus, kus sotsiaalsete rollide etendamine iseendast kohe mõtestavaks ei pruugi kujuneda. Peab olema midagi, mis aitab inimesel end nendes rollides tajuda pideva, püsiva ja terviklikuna: kultuur, mis on nende sotsiaalsete rollide, töö, Pommeri rahvavalgustamise sisemine olemus, ütleb romaan." [1]
Viited muuda
- ↑ Kalle Kurg. "Proosaline 1972." – Looming 1973, lk. 1016.