Plaueni Lutheri kirik

Plaueni Lutheri kirik on kirik Saksamaal Plauenis. Kirik ehitati aastatel 16931722. See on üks vanemaid barokseid tsentraalkirikuid Saksimaal. Praeguse nime sai kirik 1883. aastal seoses Martin Lutheri 400. sünniaastapäevaga. Kirikus saab näha 15. sajandist pärinevat tiibaltarit ja gooti stiilis kooriruumi.

Plaueni Lutheri kirik

AjaluguRedigeeri

Lutheri kirik on vanuselt teine kirik Plauenis. Nurgakivi pandi sellele pärtlipäeval, 24. augustil 1693. Nii kandis kirik apostel Bartolomeuse nime. Ehitus kestis 29 aastat. Kirik pühitseti sisse 10. detsembril 1722. Pühitsemise puhul kinkis Leipzigi linna raad kirikule hilisgooti stiilis tiibaltari (hilisrenessanssi ajal laiendatud). Altar on valmistatud 1495. aasta paiku Erfurdi meistri poolt. Varem asus see Leipzigi Tooma kirikus.

Plaueni Lutheri kirik ehitati algselt Plaueni surnuaia kirikuks. Surnuaed rajati 1548. aastal. Kirikus peeti vaid matusetalitusi ja mälestusjumalateenistusi. Pärast Leipzigi lahingut 1813. aastal oli kirik kasutusel ka laatsaretina. 1834. aastal pühitseti orel. Aastatel 18401861 oli kirik Plaueni katoliku koguduse jumalateenistuste pidamise paigaks. Ümberehituse käigus 18771878 sai kirik ka uued kellad.

Kiriku ümber asunud surnuaias lõpetati matmine 1899. aastal seoses uue surnuaia kasutuselevõtuga. Kirik, mida seni tunti surnuaiakirikuna, nimetati 1883. aastal Martin Lutheri 400. sünniaastapäeva auks ümber Lutheri kirikuks. Plaueni Lutheri kogudus asutati 3. aprillil 1893. Aastal 1900. sai kirik endale „väärilised“ uued kellad. Aastatel 20082010 teostati kirikus siseremont ja põhjalikult remonditi varisemisohtlikku torni. Ehitus lõppes 2010. aasta detsembris kolme uue kella pühitsemisega. Kellad valati Innsbruckis.

Tuntuks sai kirik Saksamaa taasühinemise ajal 1989. Küljeportaali ees, täpselt raekoja vastas süüdati protesti märgina tuhanded küünlad. Küünlavaha jäljed on trepiastmetel praeguseni näha. Seda kohta tuntakse nüüd „Küünlaportaalina“. Meeleavalduse kümnendal aastapäeval avati kiriku seinal mälestustahvel.

OrelRedigeeri

Kirikus asub 29 registri, kolme manuaali ja pedaaliga orel, mis ehitati 1926. aastal Dresdenis Jehmlichi töökojas.

Orelil on järgmine dispositsioon:

1. manuaal C–a3
1. Pommer 16'
2. Prinzipal 8'
3. Oktave 4'
4. Quinte 22/3'
5. Oktave 2'
6. Mixtur IV-V
7. Trompete 8'
2. manuaal C–a3
8. Quintadena 16'
9. Prinzipal 8'
10. Rohrgedackt 8'
11. Oktave 4'
12. Nachthorn 4'
13. Rohrquinte 22/3'
14. Oktävlein 2'
15. Sifflet 1'
16. Sesquialter II
17. Scharff IV
18. Krummhorn 8'
Tremulant
3. manuaal C–a3
19. Rohrflöte 8'
20. Spitzflöte 4'
21. Flötenprinzipal 2'
22. Terz 13/5'
23. Zimbel III
Tremulant
Pedaal C–f1
24. Prinzipalbass 16'
25. Subbass 16'
26. Oktavbass 8'
27. Choralbass 4'
28. Itaalia prinzipal 2'
29. Posaune 16'
  • Koppel:
    • Normalkoppel: II/I, III/I, III/II, I/P, II/P, III/P
    • Suboktavkoppel: II/I, III/I
    • Superoktavkoppel: III/II, III/III
  • Mänguabi: kolm vaba kombinatsiooni, Generalkoppel, Druckregister ab, Koppeln ab

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri