Vikipeedia

Pix maksesüsteem

Pix on Brasiilia keskpanga poolt Brasiilia reaalides (R$) eraisikutele ja ettevõtetele pakutav elektrooniline makseviis. Maksesüsteemil on tsentraliseeritud infrastruktuur, milles arveldamiseks kasutatakse Pixi ökosüsteemis osalevate isikute valduses olevat raha.[1] [2] Maksesüsteemi nimi viitab kasutatavale tehnoloogiale (pixel) ja see tahab olla sama lihtne kui vestlus sotsiaalvõrgustikes.[3] Pix ei ole krüptovaluuta. Pix’i süsteemi edu võtmeks on tehingute kiirus, odavus ja mugavus. See töötab avatud keskkonnas 24/7 ja on turvaline.[4]

Pix’i logo, mis võeti kasutusele Brasiilia Keskpanga poolt 2020. aastal

Ajalugu muuda

Selle maksesüsteem loomine algas 2016. aastal, Michel Temeri valitsuse initsiatiivil [5] ja võeti kasutusele Bolsonaro valitsuse ajal. Osalejate registreerimine algas 5. oktoobril 2020, ajavahemikul 5.-15. novembrini toimus süsteemi testimine ja see võeti ametlikult täismahus kasutusele 16. novembril.[6] Pix lõi ühenduse finants- ja makseasutuste ja fintech’ide vahel ning selle kasutuselevõtu eesmärgiks oli sularahatehingute vähendamine ja riigi pangandussektori sisese konkurentsi edendamine. [7] 2021. aasta novembriks oli süsteemis tehtud juba enam kui 6. miljardit tehingut kogusummas 682 miljardit USD.

Kasutamine muuda

Pix lubab teha kiirmakseid üksikisikute vahel ning üksikisikute, ettevõtete ja valitsuse vahel (P2P, P2B, B2B, P2G ja B2G).

Pix süsteemi tehinguvõtme saab omandada, kui isik registreerib oma isiku kasutades selleks CPF-numbrit, e-posti aadressi või mobiiltelefoni numbrit. Kui isik ei soovi enda isikuandmeid Pix’iga siduda, siis on võimalik kasutada anonüümset võtit, milleks on juhuslikult genereeritud tähtnumbrite jada või QR-kood (staatiline või dünaamiline). Ettevõtted saavad kasutada oma CNPJ-numbrit. Oluline on see, et üksikisikud saavad iga konto jaoks luua kuni viis võtit, samas kui ettevõtted saavad luua kuni kakskümmend võtit.

Võti seob kiirmaksesüsteemi (SPI) tehingukontoga (see võib olla nõudmiseni hoiukonto, kogumiskonto või ettemaksekonto), mida selle kasutaja hoiab enesele sobivas finantsasutuses.

Iga Pix-alias peab olema seotud ainult ühe tehingukontoga. Pixiga maksmiseks ei ole vaja registreerida Pixi pseudonüümi/võtit, sest süsteem kasutab sama teavet, mida on vaja raha ülekandmiseks teistes Brasiilia maksesüsteemides (TED, DOC).[8]

Probleemid muuda

Peale Pix’i kasutuselevõttu äratas see huvi ka kuritegelikes ringkondade. Spetsialiseerunud jõugud sundisid ohvreid tegema Pix’i kaudu suuremahulisi pangaülekandeid.[9] Selliste kuritegude piiramiseks tugevdas keskpank 2021. aastal rakenduse turvameetmeid. Kesksel kohal oli selles öösel tehtavatele ülekannetele piirmäära kehtestamine.[10]

Kurjategijad kasutasid raha röövimiseks järgmisi meetodeid:[11]

  • WhatsAppi kontosid, mille üle oli saavutatud kontroll ja millele paluti üle kanda raha.
  • Võltsitud pangateenuseid, mille puhul kurjategija esitles ennast panga töötajana, kes palus ohvril luua uue Pix’i võtme ning teha katselise rahaülekande sellega.
  • Valeuudiste levitamine, mille puhul saadeti sotsiaalmeediasse teade väidetava Pix’i vea kohta ning väideti, et kui ohver kannab oma raha teatud kontole, siis see mitmekordistub.
  • Võltsitud QR-kood, mida kasutades palusid kurjategijad teha annetuseks ülekandeid.

Viited muuda

  1. ↑ [1]«Regulamentação do Pix». Banco Central do Brasil
  2. ↑ [2]«Pix começa a operar em 16 de novembro». Governo do Brasil. Consultado em 23 de outubro de 2020
  3. ↑ [3]«Pix: entenda o sistema de pagamentos instantâneos do Banco Central». Conductor. 22 de outubro de 2019. Consultado em 29 de novembro de 2020
  4. ↑ "Banco Central do Brasil". www.bcb.gov.br.[4]
  5. ↑ [5]«TSE permite Bolsonaro falar sobre Pix; sistema foi criado na gestão Temer». UOL Economia. 13 de setembro de 2022. Consultado em 7 de novembro de 2022
  6. ↑ «Banco Central antecipa lançamento do PIX para 5 de outubro». TecMundo. Consultado em 5 de outubro de 2020
  7. ↑ Capurro, Maria Eloisa (6 October 2021). "Brazil's Central Bank Built a Mobile Payment System With 110 Million Users". Bloomberg.com. Retrieved 7 October 2021.[6]
  8. ↑ "Dá para mandar e receber dinheiro se alguma das pessoas não tiver o Pix?". economia.uol.com.br (in Brazilian Portuguese). Retrieved 2021-11-16.[7]
  9. ↑ «Quadrilhas do Pix: sequestro-relâmpago dispara em SP e criminosos migram para novo crime da moda, diz delegado». BBC News Brasil. Consultado em 12 de setembro de 2021
  10. ↑ «Quadrilhas do Pix: sequestro-relâmpago dispara em SP e criminosos migram para novo crime da moda, diz delegado»[8]
  11. ↑ «Golpes do Pix: entenda o que são e como se proteger». Serasa. Consultado em 11 de abril de 2022
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pix_maksesüsteem&oldid=6316641"