Piret Rips-Laul
Piret Rips-Laul (aastani 1989 Piret Pormeister, aastani 2010 Piret Rips[1]; sündinud 19. jaanuaril 1965 Valgas) on eesti helilooja ja muusikapedagoog. Ta on tuntud eelkõige laste- ja noortemuusika loojana. Paljud tema laulud on korduvalt kõlanud laste lauluvõistlustel ja laulupidudel ning jõudnud muusikaõpikutesse[2]. Piret Rips-Laul on ka hinnatud kontsertmeister ja andekas klaverimängija, Eesti solfedžoõpetuse arendaja ja solfedžo tööraamatute autor[3]. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2004[2].
Piret Rips-Laul on lõpetanud 1979. aastal Valga Lastemuusikakooli klaveri eriala (õpetaja Renel Rand), 1983. aastal Tallinna Muusikakeskkooli klaveri eriala, 1988. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Liina Jõksi klaveriklassi) ja 2004. aastal Eesti Muusikaakadeemia (René Eespere kompositsiooniklassi). Tal on magistrikraad klaverierialal[1][4].
Aastatel 1988–1989 töötas Piret Rips-Laul Nõmme Lastemuusikakoolis ja 1989–2000 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis. Aastast 2003 töötas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateoreetiliste ainete õppejõuna, aastatel 2007–2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. Aastatel 2000–2004 töötas ta Tallinna metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori Credo, lasteansamblit Lootus ja Tallinna Gospelkoori. Viimase kunstiline juht oli ta kuni 2007. aastani, kuid on kirjutanud sellele muusikat ja seadeid hiljemgi.[2]
Alates 9. juunist 2014 kuni 31. augustini 2023 oli Piret Rips-Laul Võru Muusikakooli direktor.[5][4] Ta on töötanud selles muusikakoolis ka õpetaja ja õppealajuhatajana.
Alates 2023. aasta 1. septembrist on ta Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) solfedžoõpetaja ning selle ainekava uuendaja. Samuti töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias solfedžo õppejõuna.[4]
Piret Rips-Laul kuulus aastatel 2020–2023 Eesti Muusikakoolide Liidu juhatusse[6] ning oli selle aseesimees. Ta on seisnud Eesti muusika huvihariduse riikliku ühtlustamise eest ning selle eest, et muusikakooli õpetajate töö võrdsustataks üldkooli õpetajate tööga[6].
Piret Rips-Laul on kuulunud 2020. aastal Lõuna-Eesti mõjukate top 100 hulka, kus ta oli 83. kohal[7].
Looming
muudaPiret Rips-Laul on loonud üle saja laulu kooridele ja solistidele, mille eest ta on pälvinud ka erinevaid auhindu[2]. Ta on loonud muusika võrukeelsele lastemuusikalile „Koolin om umbõlõ mõnna“ 2021 (muusikali stsenaarium ja sõnade autor Contra)[8][9] ja muusikalile „Vaeslaps ja talutütar“ 2019 (teksti panid Juhan Kunderi muinasjutu ainetel kokku Lully Gustavson ja Luule Puusepp)[10]. Tema loomingut iseloomustab soe lüüriline stiil, kerge meloodika, selge tekstuur, pehmetes värvides tonaal- ja modaalharmoonia. Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30 kogumikplaadile Eestis ja välisriikides[2].
Piret Rips-Laulu lauludest on laulupidudel kõlanud:
muuda- "Ei tahagi minna" (sõnad Maarja Soone), X Noorte laulupidu "Ilmapuu", 2007
- "Isad ja pojad" (sõnad Heiki Vilep), poistekoor ja meeskoor, "Mehed ja naised" (sõnad Heiki Vilep), segakoorid, XXV Laulupidu "ÜhesHingamine", 2009
- "Olles osa oma maast" (sõnad Leelo Tungal), lastekoorid, XI Noorte laulupidu "Maa ja ilm", 2011
- "Aeg" (sõnad Artur Alliksaar), naiskoorid, XXVI Laulupidu "Aja puudutus. Puudutuse aeg", 2014
- "Lööb suvelaulu rohutirts" (sõnad Venda Sõelsepp), mudilaskoorid, XII Noorte laulupidu "Mina jään", 2017
Tunnustus
muuda- 2005 – Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium[2]
- 2009 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondi Veljo Tormise Fondi stipendium[11] ja aukiri
- 2018 – Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia[12]
- 2019 – Võrumaa kultuuripärl[13]
- 2021 – Võru linnapea tunnustus järjepideva pühendumusega tehtud töö eest muusikakooli hüvanguks[14]
- 2022 – Võru linna kultuuritegelane[15][3]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Keskpalu, Helju. Laulupeohelilooja pere ehitas endale kodu Valgamaale Sangaste valda. Valgamaalane, 8. oktoober 2011.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Piret Rips-Laul. Eesti Muusika Infokeskuse veebisait.
- ↑ 3,0 3,1 "Aasta 2022 kultuuritegelane – Piret Rips-Laul". Võru Linna Leht. Veebruar 2023. Lk 9.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Suviste, Maarius. Helilooja Piret Rips-Laul: minu aeg sai Võrus lihtsalt täis. Lõuna-Eesti Postimees, 2. september 2023.
- ↑ Võru muusikakooli direktoriks sai Piret Rips-Laul. LounaLeht.ee, 9. juuni 2014.
- ↑ 6,0 6,1 "Võru muusikakooli juht valiti juhatusse". Lõuna-Eesti Postimees. 30. oktoober 2020. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Lõuna-Eesti mõjukate top 100". Lõuna-Eesti Postimees. 29. jaanuar 2021. Lk 1–10.
- ↑ Lillemäe, Leevi (13. juuni 2021). "Võru koolinoored tõid lavale võrukeelse lastemuusikali". ERR. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ Leinus, Heilika (7.-13. jaanuar 2021). "Võrukeelses teatris on nalja ja põnevust". Postimees Juunior. Lk 12–13.
{{uudiseviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=
(juhend) - ↑ Sulg, Sandra (veebruar 2019). "Võru Kesklinna Kooli muusikal "Vaeslaps ja talutütar" jõudis lavale". Võru Linna Lest. Lk 12.
- ↑ Rebane, Karmen (2. juuli 2023). "Veljo Tormise Fondi stipendiaat on Mariliis Valkonen". ERR.
- ↑ Allas, Liana (27. september 2018). "Kultuurkapitali preemia pälvis Võru muusikakooli direktor Piret Rips-Laul". Võrumaa Teataja. Lk 3.
- ↑ Breidaks, Arved (6. jaanuar 2020). "GALERII ⟩ Võrumaa kultuuripärliks kuulutati helilooja Piret Rips-Laul". Lõuna-Eesti Postimees. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Võru linnapea tunnustus õpetajatele". Võru Linna Leht. November 2021. Lk 10.
- ↑ Mett, Marianne (28. veebruar 2023). "Võru linn kuulutas välja aasta teo ning jagas tunnustusi". Võrumaa Teataja. Lk 4.