Piirissaare maastikukaitseala

endine kaitseala Tartumaal

Piirissaare maastikukaitseala oli kaitseala Tartu vallas. Seda ümbritses Emajõe suudmeala hoiuala. Looduspargi pindala oli ligi 7 km².

Piirissaare rand

Piirissaare maastikukaitseala oli algselt zooloogilis-botaaniline kaitseala.[1]

2014. aasta sügisel liideti Piirissaare maastikukaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ja Emajõe-Suursoo maastikukaitsealaga ühtseks Peipsiveere looduskaitsealaks.

Loodus muuda

 
Kühmnokk-luikede pere Piirissaarel
 
Suur-kiirgliblikas saare rannas

Piirissaare maastikukaitseala on liigirikas. Saarel on palju haruldasi kahepaikseid ja linde.

Enamikku saarest katab soo ja roostik. Varem, kui tegeleti veel loomakasvatusega, olid saarel ulatuslikud luhaniidud, mis on nüüd roostunud ja võsastunud. Viimasel ajal on hakatud looduslikke luhaniite taastama.

Piirissaart taheti liita koos Emajõe-Suursoo maastikukaitsealaga ühtseks rahvuspargiks, kuid see jäi ära, sest kohalikud kartsid uusi piiranguid.[2]

Kahepaiksed muuda

Piirissaarel on seitset liiki kahepaikseid: rohe-kärnkonn, mudakonn, rabakonn, rohukonn, tiigikonn, veekonn ja tähnikvesilik.

Mudakonnade kudemistiike rajati ja korrastati Piirissaarel 2014. aastani Euroopa Liidu programmist Life rahastatava projektiga "Dragonlife".

Linnud muuda

Piirissaar on oluline peatuspaik nii läbirändavatele kui ka pesitsevatele lindudele. Tuntumad nendest on kormoran, merikotkas, kalakotkas, väike-konnakotkas, roo-loorkull, kühmnokk-luik, mustviires, jõgitiir, naerukajakas, väikekajakas, kalakajakas, hõbekajakas, suitsupääsuke, kaldapääsuke, rootsiitsitaja, hõbehaigur, hallhaigur, musträstas ja tuttpütt.

Peamiseks pesitsuspaigaks on saare keskel asuv soo ja roostikud.

Imetajad muuda

Piirissaarel elab suhteliselt vähe imetajaid. Kuid viimastel aastatel on saarel kasvanud metssigade ja kährikute asurkond. Veel elavad saarel põder, kobras, rebane ja mitmesugused närilised, kellest haruldasim ondatra.

Selgrootud muuda

Piirissaarel domineerivad veega tihedalt seotud selgrootud, näiteks kiilid ja ujurid. Viimastel aastatel on saarel kohatud kaerasorisid, kes hävitavad kultuurtaimi.

Kohalik kultuur muuda

Piirissaarel elavad peamiselt arhailised vene vanausulised. Majad on enamasti puidust ühekorruselised kalurimajad. Kohalikud inimesed tegelevad peamiselt sibulakasvatuse ja kalapüügiga.

Inimesed muuda

Piirissaar on püsiasustusega ja saarel on kolm küla:

  • saare keskus Tooni küla;
  • peamiselt eestlastega asustatud Piiri;
  • peamiselt venelastega asustatud Saare küla.

Põhiliselt on saare elanikud vene keelt kõnelevad ja vanausulised, kes on oma kultuuri saanud säilitada vaid saare isoleerituse tõttu.

Piirissaare elanike arv hakkas kiiresti vähenema seoses Nõukogude okupatsiooniga. Kui 1920 oli Piirissaare rahvaarv u 700, siis aastal 2011 on elanikke rahvastikuregistri andmetel ligikaudu 100. Piirissaare eestlased on suuremalt jaolt luterlased ja sellega seoses on Piiri külas ka üks luteri kalmistu, ülejäänud kaks kuuluvad vanausulistele.

Arhitektuur muuda

 
Tüüpiline Piirissaare kalurimajake

Piirissaare elumajad on lihtsad, puidust ja harilikult ühekorruselised. Saarel asub kaks kirikut, üks vanausuliste ja teine õigeusklike, kuid koguduse puudumise tõttu seisab sakraalhoone tühjana. Saare külas asuv vanausuliste kirik on siiski töös ning kogudus püsib suur.

Piirissaare elumajade juurde kuuluvad tihti ka saarele iseloomulikud suitsusaunad. Uuematest hoonetest asuvad saarel vallamaja, piirivalve kordoni hoone ja sadam samuti tühjad Vene okupatsiooni aegsed laudad ning mõningad uuemad elumajad Saare külas.

Piirissaarel on eri aegadel olnud kokku 4 kooli (kõik Piiri külas). Saarel on 2 kivihoonet. Sakraalhooneid on saarel 2 [õigeusklike ja vanausuliste kirik (kristlaste kogudus asus pikka aega vanas koolimajas, jutlusi peeti ka Mõõga talus)]

Saare vaatamisväärsusi:

  • vana koolimaja;
  • Piirissaare külatänavad ja kalurikülade hooned;
  • Piirissaare surnuaiad;
  • piirivalve torn;
  • Peeter-Pauli õigeusklike kirik Piiri külas;
  • pood Piiri külas, mis on saarel üks kahest kivihoonest.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Emajõe Jõeriik. Eesti Loodus, juuli/august 2000.
  2. Vallad ei taha Peipsi äärde suurt Emajõe rahvusparki. EPL, 10. september 2010.

Välislingid muuda