Ava peamenüü

Philipp Willigerod (ka Philipp Willigerode ja Johann Conrad Philipp Willigerode; 15. juuni 17791. aprill 1848) oli Eesti pedagoog ja ajaloolane.

Ta sündis Göttingenis hõbe- ja kullassepa pojana. Ta lõpetas Göttingenis gümnaasiumi. Aastast 1798 õppis Göttingeni Ülikoolis filoloogiat, professor Christian Gottlob Heyne juures ja ka teoloogiat. Teoloogiakandidaadi eksami sooritas ta Hannoveris.

1804. aastal tuli ta Eestisse koduõpetajaks. Õiendanuna Tartu Ülikoolis ülemõpetaja paberid, asus 1806. aastast tööle Tallinna Kubermangugümnaasiumisse, kus 1806.–1814. aastani oli ajaloo ja geograafia õpetaja, aastast 1814 ka vanade keelte ülemõpetaja. 1837. aastast läks vanaduspensionile, jätkates siiski tööd tütarlastekoolis.

Ta on läinud Eesti historiograafiasse oma raamatu "Geschichte Ehstland vom ersten Bekanntwerden desselben bis auf unsere Zeiten" ("Eestimaa ajalugu selle esmasest teatavakssaamisest kuni meie aegadeni"), kus eelnenutest erineval kombel käsitleb eestlaste ajalugu, arvestades rahvuspiiri – Eestimaa ja põhjapoolne osa Liivimaast. Raamat ilmus kahes trükis – 1814 ja 1830 – ning oli menukas. Sulev Vahtre peab uut käsitluslaadi seotuks sellega, et ta abikaasa vana-vanaisa oli olnud toosama Ignatsi Jaak, kes koos oma õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel Rootsi kuningale oma haridust demonstreerimas käis.[1][2]

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa Henriette Augustine isa oli Vigala Maarja koguduse õpetaja Johann Friedrich Ignatius, abikaasa vend Georg Friedrich Ignatius oli Käina Martini koguduse õpetaja, abikaasa vanaisa oli Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Johann Ignatius, vanavanaisa oli Kambja koguduse köster Ignatsi Jaak. Tema poeg Adalbert Hugo Willigerode oli Kaarma, Karula ja Tartu Maarja koguduse õpetaja.

ViitedRedigeeri

  1. Sulev Vahtre. Ignatsi Jaagu pojapojale pühendatud raamat Eesti ajaloost. - Keel ja Kirjandus 2001, 6, lk 418-423.
  2. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien

VälislingidRedigeeri