Philipp Stramm

Philipp Stramm (21. aprill 1814 Kohila – 20. august 1871 Peterburi) oli eesti rahvavalgustaja.

Õppis 1841–1846 Tartu Ülikoolis filoloogiat ning töötas eraõpetajana Tallinnas ja Peterburis ning aastatel 1853–1854 õpetajana Valgas Cimze seminaris.

Peterburis elas ta umbes 1870. aastast alates.

Looming

Tema dialoogid "Eestlaste priidus (ehk wabbadus)" ja "Üks kenna neljatahhulinne jutt" (mõlemad 1860) selgitavad vabaduse mõistet ning käsitlevad talurahva huvidest lähtuvalt ühiskonna, kultuuri- ja haridusküsimusi.

Dialoogid on avaldatud Aarne Vinkeli uurimuse "Eesti rahvaraamat" lisadena (Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 306–326).

Kirjandus

• Karl Taev, "Philipp Strammi dialoogid" – Looming 1957, nr 1, lk 119–127
• Aarne Vinkel, "Sada aastat tsensori arhiivis" – Sirp ja Vasar 9. september 1960, nr 37
• Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 163–165 (autor Maie Kalda)
• Rudolf Põldmäe, "Philipp Strammi elust ja surmaloost" – Keel ja Kirjandus 1977, nr 9, lk 538–542
• Oskar Kruus, "Philipp Stramm mõrvati 17 kopika eest" – O. Kruusi raamatus "Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma", Faatum, Tallinn 2003, lk 129–130