Ava peamenüü

Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat

Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat oli 1918. aastal moodustatud Nõukogude Venemaal viibivate vähemusrahvuste kultuur- ja haridustegevuse koordineerimisasutus.

Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat
(Петроградский Комиссариат по делам национальностей Союза Коммун Северной области (Комнац))
Asutatud 1918
Eesmärk «Komissariaadi eesmärk oli rahuldada Põhjapiirkonna piires vähemusrahvuste poliitilisi, õiguslikke, kultuurilisi ja olmevajadusi»
Juhtkond Jaan Anvelt, Rahvusasjade komissariaadi kolleegium
Emaorganisatsioon Põhja Oblasti Kommuunide Liit ja Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaat

Petrogradi Rahvusasjade komissariaat moodustati Petrogradis 1918. aasta veebruaris ning põhikiri kinnitati Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Petrogradi Töökommuuni juhtkonna istungil 27. aprillil.

Asutus kandis aja jooksul erinevaid nimetusi:

  • Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat (Петроградский Комиссариат по делам национальностей Союза Коммун Северной области (Комнац)) (1918)
  • Petrogradi rahvusasjade kubermanguosakond (Петроградский губернский отдел по делам национальностей (Петрогуботнац)) (2.1919–)
  • Rahvusasjade kubermanguosakond (Губернский отдел по делам национальностей (Губотнац))
Petrogradi Rahvuasjade komissariaadi juhataja Jaan Anvelt

Juhtkond ja organisatsioonRedigeeri

  • 1918. aasta veebruar, komissariaadi esimees Jaan Anvelt,

Rahvusasjade komissariaadi komissar kuulus Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Rahvakomissaride Nõukogusse ja oli komissariaadi kolleegiumi, (mis koosnes komissariaadi rahvusosakondade juhatajatest) esimees.

Rahvusasjade komissariaat koosnes algselt 7 Põhjapiirkonna vähemusrahvuste (poolakad, leedulased, lätlased, eestlased, valgevenelased, soomlased ja juudid) rahvusasjade komissariaatidest. Aastatel 1919–1922 moodustati ka täiendavalt armeenia (16.10.), moslemi, ukraina (17.8.), karjala (10.12.–15.11.1921), mordva ja galiitsia komissariaadid (osakonnad). Rahvusvähemust komissariaadid tegid tihedat koostööd VK(b)P Petrogradi kubermangukomiteega rahvussektsioonidega ning sageli ka neid organeid juhtinud isikud kattusid st. töötasid kohakaasluse alusel mõlemal ametikohal.


Petrogradi Rahvusasjade komissariaadi ja VK(b)P kubermangukomitee eestvõtmisel asutati kultuuri-haridustöö läbiviimiseks töölis- ja kommunistlikud klubid.

Rahvusasjade komissariaat teostas ka kontrolli teiste piirkonnas asuvate vähemusrahvuskogukondade seltsingute üle ning omas õigust nende tegevust keelata kui tegevus tundus nõukogude võimule sobimati. 1918. aasta aprillis võeti aga komissariaadis vastu põhimõtteline otsus kõigi teiste rahvusseltsingute tegevuse keelustamisest ning nende vara komissariaadi kasuks rekvireerimiseks, milleks kasutat RKN poolt vastu võetud dekreeti, mille alusel kuulusid kõik piirkonna seltsingud registreerimisele kohalikus TSN Täitevkomitees.

Komissariaadil olid ka piirkondlikud osakonnad põhjapiirkonna ja Petrogradi kubermangu maakondades: Pihkva maakond, Novgorodi maakond, Schlüsselburgi maakond, Peterhofi maakond, Jamburgi maakond, Detskoje Selo maakond ja Luga maakond. Maapiirkondade komissariaadi osakondade ülesandeks oli:

„«Nõukogude võimu poliitika ja rahvuste rahvakomissari määruste teostamine, antud territooriumi rahvuste klassilise eneseteadvuse ja kultuuritaseme tõstmine, võitlus kontrrevolutsiooni ja natsionalismiilmingutega

Eesti Tööliste Haridusmaja
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1922
Peakorter Petrograd
Asukoht Mohovaja tn. 15 (Моховая ул. д. 15),
Petrograd, NSV Liit
Juhtkond Anna Haava
V. Kingissepa nimeline Eesti Tööliste Haridusmaja
Asutatud 1922
Tegevuse lõpetanud 1937
Peakorter Petrograd
Asukoht Krasnaja tänav 33, Petrograd, NSV Liit
Juhtkond Kure, О. Hansen(Ганзен)

Eesti sektsioonRedigeeri

Eesti sektsiooni juhatajad:

Rahvusasjade komissariaadi Eesti sektsiooni poolt organiseeriti Petrogradis, seal elanud eestlastele, pärast Saksa okupatsiooni ja Eesti Vabadussõda Venemaale evakueerunud ja emigreerunud eestlastele rida kultuuri ja haridusasutusi:

  • Vassili saare rajooni Töölismaja (эстонский коммунистический клуб Василеостровского района);
  • Московско-Заставский эстонский коммунистический клуб;
  • Центральный эстонский коммунистический клуб;
  • Петроградско-Выборгский (коммунистический) эстонский коммунистический клуб;
  • V. Kingissepa nimeline (alates 1922. aastast) Eesti Tööliste Haridusmaja
  • Eesti Pedagoogiline Tehnikum (Vassili saar, I liin nr 52);
  • Eesti Töölisfakulteet;
  • Eesti Tööliste Haridusmaja;
  • Kirjastus Külvaja;
  • Töölisspordiklubi Spartak;

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri