Peremärk

Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.

Valik peremärke

Saaremaa peremärke

Peremärk (Andres Bergrön) Pakri toolil 1876. aastast

Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt esemete märkimiseks.

Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega tütartaludele.

Rahvapärased nimetused

Õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne.

Ajalugu

Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.

Peremärkide kasutamine Eestis hakkas vähenema seoses kirjaoskuse levikuga 19. sajandil. Tänapäeval võib leida kasutuses olevaid peremärke tavaliselt vaid rannaäärsetes külades, kus peremärke leidub veel kalavõrkude ujukitel.

Paljud peremärgid sarnanevad ruunidega.

Leviala

Peremärke on kasutatud nii Euroopas, Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas.

Pilte

• 
  Peremärk hauatähisel, Prangli kirikuaed
• 
  Peremärk talu väraval, Prangli 2016
• 
  Võrgumärgid Koguva rannalt
• 
  Võrgumärk Koguva rannalt

Vaata ka

• ristipuu
• ruunid
• sirvilaud
• pitsat

Kirjandust

• Paul Ariste. Talupoegade peremärke XVII sajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XV, Tartu 1947, lk 162–165
• Sirje Pallo. Eesti peremärgid, Tallinn 2006

Välislingid

• Etnograafilised joonised, ERM
• Pekka Erelt: "Peremärgid – eestlaste vapid" Eesti Ekspress, 21. oktoober 2004
• Tatiana Efimova: Vadja pere ja muud omandimärgid