Percy Shelley

Percy Bysshe Shelley (4. august 1792 – 8. juuli 1822) oli inglise romantiline luuletaja, kelle kuulsate luuletuste hulgas on "Ozymandias", "Ode to the West Wind" ja "To a Skylark".

Percy Shelley
Sünniaeg	4. august 1792 Horsham
Surmaaeg	8. juuli 1822 (29-aastaselt) Viareggio
Amet	luuletaja, kirjanik
Abikaasa(d)	Mary Shelley
Autogramm

Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas baronetitiitli pärijana.

Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is.

Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810), milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. Samal aastal avaldas Shelley koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". Oxfordis õppides andis ta välja luulekogu "Posthumous Fragments of Margaret Nicholson". Võib-olla tegi kaastööd kaasüliõpilane Thomas Jefferson Hogg.

1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus" ("The Necessity of Atheism"), mille pärast ta pidi koos Hoggiga Oxfordist lahkuma. Isa sekkumisel oleks ta võinud ülikooli edasi jääda, kui ta oleks oma vaadetest lahti öelnud. Ta keeldus ning see viis täieliku suhete katkemiseni isaga.

Aastal 1811 põgenes Shelley Šotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Seejärel siirdus ta Järvepiirkonda kirjutama, kuid varsti pärast seda külastas Iirimaad, et kirjutada poliitilisi pamflette. 1813 avaldas ta poeemi "Queen Mab: A Philosophical Poem". See oli mõjutatud briti filosoofist William Godwinist ning väljendas tolle radikaalset filosoofiat.

Shelley, kes oli õnnetus abielus, armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. Juulis 1814 põgenesid nad mandrile, läbides Prantsusmaa ja jõudes Šveitsi. Kuue nädala pärast sai neil raha otsa ja nad naasid Inglismaale.

Teosed

• "Luuletusi". Tõlkinud Minni Nurme, järelsõna Villem Alttoa, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960
• "Valik lüürikat". Tõlkinud ja eessõna: Ants Oras, järelsõna Anne Lange, Hortus Litterarum, Tallinn 1998

Kirjandus

• "André Maurois, Ariel ehk Shelley elulugu". Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna: Lydia Raudsepp, EKS, Tartu 1928
• Ants Oras, "Percy Bysshe Shelley ja tema luule" – Looming, 1935, nr 2, lk 209–218 ja Ants Oras, "Ilus, haljas. Luulekool III", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 49–61
• Jüri Talvet, "Kas Orase Shelley või Shelley Oras?" (raamatu "Valik lüürikat" tõlkearvustus) – Looming 1999, nr 2, lk 310–315 ja Jüri Talveti raamatus "Tõrjumatu äär", Ilmamaa, Tartu 2005, lk. 408–416
• Anne Lange, "Orase Shelley" – Keel ja Kirjandus 2004, nr 1, lk 11–24 (ülevaade Ants Orase väitekirjast "Statistical inquiry into the use of colour names in the longer poems of Shelley" – "Statistiline uurimus Shelley pikemate poeemide värvinimedest", 1923)
• Vikerkaar 2004, nr. 7–8 (inglise romantismi erinumber)
• Anne Lange, "Ants Oras". Ilmamaa, Tartu 2005, peatükk "Ood läänetuulele" lk 57–81