See artikkel See artikkel räägib piirkonnast Põhja-Makedoonias ja Kreekas. Poliitilise üksuse kohta vaata artiklit Pelagoonia statistiline piirkond.

Pelagoonia (makedoonia keeles Пелагонија, Pelagonija; kreeka keeles Πελαγονíα, Pelagonía) on piirkond Makedoonias. Selle nimi tuleneb seal asunud antiikaegse kuningriigi nimest. Vana-Pelagoonia asus tänapäeva Põhja-Makedoonia Prilepi, Mogila, Novaci, Kruševo ja Krivogaštani valla ning Kreeka Florina, Amyntaio ja Prespese valla aladel.

Pelagoonia:
     Paioonlased
     Kreeklased
     Traaklased
     Illüürlased
Vaade Pelagooniale Baba mäelt Bitolas

Ajalugu muuda

Antiikajal piirnes Pelagoonia põhjas ja idas Paiooniaga, lõunas Lynkestise ja Almopiaga ning läänes Illüüriaga. Pelagoonias elas pelagoni rahvas, kes kuulus Ülem-Makedoonia Vana-Kreeka hõimude hulka. Nad paiknesid peamiselt Pelagoonia tasandikul ning olid osa molosside riigist.[1][2][3] Neljandal sajandil eKr vallutas need alad Makedoonia Kuningriik ning Pelagooniast sai Makedoonia riigi provints. Keskajaks oli Pelagoonia nimi saanud laiema tähenduse. Seetõttu toimus 1259. aasta Pelagoonia lahing ka Orestises ja tänapäeva Kastoriá piirkonnaüksuses.

Strabon nimetas Pelagooniat Tripolitiseks ning mainis vaid ühte linna, Azorust, kuigi Pelagoonias oli ilmselt kolm suuremat asulat. Teada on kaks kuulsat pelagoonlast: Pelagon (kes kreeka mütoloogias oli jõejumal Axiuse (tänapäeva Aksios ehk Vardar) poeg ja Homerose eeposes "Ilias" Asteropaiose isa) ja Menelaus, kes oli Pelagoonia kuningas, kes läks pärast Philippos II vallutusi eksiili Ateenasse.

Tänapäeval on Pelagoonia tasandik Põhja-Makedoonias ja Kreeka Makedoonias. Seal asuvad Põhja-Makedoonia lõunapoolsed linnad Bitola ja Prilep ning Loode-Kreeka linn Florina. Pelagooniasse jääb ka Medžitlija-Níki piiriületuspunkt. Aladelt on leitud palju antiikaegseid esemeid.

Keskkond muuda

Tähtsate linnualade projekt muuda

137 000 hektari suurune ala Pelagooniast on BirdLife Internationali IBA-ala, kuna seal elutsevad näiteks valgesilm-vart, valge-toonekurg, jämejalg, kivikakk, siniraag, stepi-tuuletallaja ja mustlauk-õgija.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Strabo 9.5: For in consequence of the renown and ascendency of the Thessalians and Macedonians, those Epeirote, who bordered nearest upon them, became, some voluntarily, others by force, incorporated among the Macedonians and Thessalians. In this manner the Athamanes, Aethices, and Talares were joined to the Thessalians, and the Orestae, Pelagones, and Elimiotae to the Macedonians.
  2. John Boardman and N. G. L. Hammond. The Cambridge Ancient History Volume 3, Part 3: The Expansion of the Greek World, Eighth to Sixth Centuries BC. Cambridge: Cambridge University Press, 1982, p. 284.
  3. A J Toynbee. Some Problems of Greek History, Pp 80; 99-103
  4. "Pelagonia". BirdLife Data Zone. BirdLife International. 2021. Vaadatud 12. märts 2021.

Välislingid muuda