Peeter Kimberg (rahvasuus Hari Peeter; 8. september 183618. mai 1919) oli Harilaiu majakavaht, Hioma madrus ja Muhu väina loots.

Hari Peeter asus Harilaiule elama 1840. aastal, kui tema isast Harilaiu esimene kõrtsmik sai. Pärast isa Nigulas Kimbergi surma 1866. aastal sai Peetrist teine Harilaiu majakavaht. Seda ametit pidas Hari Peeter surmani 1919. aastal.

Sõitis merd parklaeva Hioma madrusena.[1] Hioma purjetas esimese Eestis ehitatud laevana 1854. aastal ümber Kap Hoorni.[2]

Tema majakavahiks olemise ajal püstitati 1886. aastal Harilaiule päevamärk, mis moodustas sihi tuulikuga ja näitas ohutut laevateed Eerikulaiu ja Soolarahu vahelt. Alguses oli märk puidust, 1906. aastal asendati see metallist märgiga.[3]

Peeter Kimberg oli esimene ametlik Muhu väina loots.[1]

Hari Peetril oli 5 tütart ja 2 poega.[1]

Harilaiu majakavahi ameti võttis Peetrilt üle vanem poeg Madis Kimberg. Madise poeg Julius Kimberg oli Harilaiu viimane majakavaht, kuni perekond 1939. aasta baaside lepingu tõttu ära pidi kolima.

Noorem poeg Peeter Kimberg (kandis isa nime; 8. märts 188210. veebruar 1917) oli Suursadama vahimees, kuni võeti Esimese maailmasõja ajal Venemaa Keisririigi sõjaväkke ning suri Poolas. Peetri kohta on teada, et ta ehitas Harilaiul elades suure laevamudeli, mille pani liikuma veeaur.[1]

Hari Peeter on maetud Kummistu kalmistule.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Kimberg. (1996). – Mereleksikon. 1 kd. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 159
  2. Hioma. (1996). – Mereleksikon. 1 kd. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 99–100
  3. Harilaid. (1996). – Mereleksikon. 1 kd. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 92