Pavel Reifman
Pavel Reifman (29. jaanuar 1923 Uman, Ukraina – 15. jaanuar 2012 Tartu, Eesti) oli filoloogiadoktor, Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetooli emeriitprofessor.
1940. aastal lõpetas Reifman kiitusega keskkooli Leningradis ning alustas õpinguid Leningradi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas. 1941. aasta suvel suundus vabatahtlikuna rindele, kus viibis kuni sõja lõpuni. Demobiliseeriti alles 1945. aastal. 1949. aastal lõpetas ülikooli.
1953. aastal kaitses Leningradi Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja ""Отечественные записки“ 1840-х годов (период участия в журнале Белинского)".
Alates 1963. aastast töötas Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse õppetooli dotsendina. 1973. aastal, pärast doktoriväitekirja kaitsmist, sai Pavel Reifmanist vene kirjanduse professor ja 1993. aastal filosoofiateaduskonna emeriitprofessor. Pavel Reifman on nelja raamatu ja mitmete artiklite autor, mis on toonud talle kuulsust nende slavistide hulgas, kes tegelevad 19. sajandi keskpaiga ja teise poole vene kirjanduse ajaloo ning vene ajakirjanduse ja kriitika ajaloo uurimisega.
Peamised uurimissuunad: 19. sajandi teise poole vene kirjanduse ajalugu, vene kirjanduskriitika ajalugu, vene ajakirjanduse ajalugu, ühiskondlik-kirjanduslik liikumine vene ühiskonnas 1860. aastatel.
Ta on õpetanud järgmisi loengukursusi: 19. sajandi teise poole vene kirjanduse ajalugu, vene ja nõukogude ajakirjanduse ajalugu, vene kirjanduskriitika ajalugu, vene ja nõukogude tsensuuri ajalugu.
Tunnustus
muudaPere
muudaTema abikaasa oli Larissa Volpert.
Viited
muuda- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.