Pavel Viskovatov
Pavel Aleksandrovitš Viskovatov (24. november 1842 Peterburi – 16. aprill 1905 Peterburi) oli vene keeleteadlane ja slavofiil.
Õpingud
muudaViskovatov õppis 1860.–1862. aastal Peterburi ülikoolis, misjärel suundus ta Saksamaale, kus oli üliõpilaseks nii Berliini, Bonni kui ka Leipzigi ülikoolis. Viimases õppis ta germanistikat[1] ja kaitses 1866. aastal humanist Jakob Wimpfelingi elu ja loomingut käsitleva tööga doktorikraadi.[2]
Karjäär
muudaPeterburis elades oli Viskovatov ajakirja Vene Maailm (Русский мир) toimetaja.[3]
Ta oli Tartu Ülikooli vene keele ja kirjanduse dotsent 1873.–1874. aastal ning professor 1874.–1895. aastal. Viskovatov vedas Eestis Vene Teadus- ja Kirjandusühingut.
Arheoloogia
muudaViskovatov tegeles ka arheoloogia ja ajalooga ning kaevas mitmeid Eestis asuvaid kalmeid ja kääpaid. 1886.–1887. aastal viis ta läbi uuringud Türsamäe tarandkalmel.[4][5] Ta oli esimene, kes seadis kahtluse alla tol ajal gooti teooria raames levinud idee, et Baltikumi tarandkalmed kujutasid endast gootide rajatud laevkalmeid.[6]
1888. aastal kaevas ta koos Georg Loeschckega endise Nõo kihelkonna aladel asuvat Jaagupi tarandkalmet.[7]
1892. aastal asus ta uurima Kuremäe kloostri juures asuvat Kuremäe kääbaskalmistut. Tööde kohta avaldas ta 1894. aastal teadusartikli nii vene[8] kui saksa keeles.[9] Ka pidas Viskovatov 1893. aastal Pühtitsa kääbastikust Õpetatud Eesti Seltsis avaliku ettekande.[10] Ta oli sunnitud Kuremäel tööd lõpetama kooleraepideemia tõttu.[8]
Muusika ja Lermontov
muuda1875. aastal kirjutas Viskovatov koos Apollon Maikoviga libreto Anton Rubinsteini ooperile "Deemon" (Der Dämon), mis baseerus Mihhail Lermontovi samanimelisel luuletusel.[11] 1881. aastal käis Viskovatov Pjatigorskis, et Lermonotovi eluloo kohta teda isiklikult tundnud inimestelt informatsiooni koguda. Selle uurimisreisi põhjal avaldas 1891. aastal ta esimese Lermontovi eluloo ja kogutud teosed.[12]
Isiklikku
muudaPavel Viskovatov oli militaarajaloolase Aleksander Viskovatovi poeg ning vene kirjaniku ja tõlkija Maria Korsini tütre Jekaterina Korsini abikaasa. Viskovatov on maetud Smolenski õigeusu kalmistule.[13]
Loomingut
muuda- Jacob Wimpheling: sein Leben und seine Schriften; ein Beitrag zur Geschichte der deutschen Humanisten. Berlin: Mitscher & Röstell, 1867.
- Geschichte der russischen Literatur in gedrängter Uebersicht: Ein Leitfaden nebst bibliographischen Notizen. Dorpat: Fellin, 1881.
- Bericht über die Aufdeckung einer schifförmigen Steinsetzung bei Türsel in Estland. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 13. Dorpat, 1888.
- Сжатый обзор истории новой русской литературы с библиографическими примечаниями. Евгений Александрович Бобров: Дерпт, 1892.
- О «Фаусте» Гёте. Санкт-Петербург, 1895.
Viited
muuda- ↑ Lukas, Liina. "Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal". METHIS. 17: 21-39.
- ↑ "'Jacob Wimpheling : sein Leben und seine Schriften ; ein Beitrag zur Geschichte der deutschen Humanisten' - Details | MDZ". www.digitale-sammlungen.de. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ "Lib.ru/Классика: Висковатов Павел Александрович. П. А. Висковатов: биографическая справка". az.lib.ru. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ Grewingk, Constantin (1887). Der schifförmige Aschenfriedhof bei Türsel in Estland / von Prof. C. Grewingk ; nebst Bericht über die Aufdeckung desselben von Professor P. Wiskowatow. Dorpat: H. Laakmann.
- ↑ Mäesalu, Ain; Valk, Heiki (2006). "Research into the Late Iron Age" (PDF). Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Estonian Archaeology 1: 127-158.
- ↑ Andres Tvauri (2003). Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus. Eesti Arheoloogia Ajakiri 2003, 7, 38–71, lk 46–47
- ↑ Olli, Maarja (1. november 2019). From individuality to regionality in the distribution area of tarand cemeteries in the Roman Iron Age. Lk 23. ISBN 978-9949-03-208-2.
- ↑ 8,0 8,1 Висковатов, Павел (1894). "Пюхтицкое древнее кладбище". Временник Эстляндской губернии. Труды Эстляндского губернского статистического комитета: 237–244.
- ↑ Viskovatov, Pavel (1894). "Archäologische Funde in Püchtitz". Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1893: 30-37.
- ↑ "Postimees (1886-1944) 4 veebruar 1893 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ "Fehler". portal.dnb.de (saksa). Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ Висковатов, Павел (1891). М. Ю. Лермонтов. Жизнь и творчество. Москва: В. Ф. Рихтера.
- ↑ "Петербургский некрополь. Т. 1 : (А - Г) – Российская Национальная Библиотека – Vivaldi". vivaldi.nlr.ru. Vaadatud 12. novembril 2024.