Ava peamenüü

Paul von Rennenkampff

(Ümber suunatud leheküljelt Paul von Rennenkampf)

Paul Georg Edler von Rennenkampff (Venemaal tuntud kui Pavel Karlovitš, vene keeles Павел Карлович Ренненкампф) (7. aprill 1854 Konuvere mõis, Eestimaa1. aprill 1918 Taganrog, Venemaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).[1]

Paul von Rennenkampff
Paul-von-Rennenkampf-1.jpg
Paul von Rennekampff
Sündinud 7. aprill 1854
Konuvere mõis, Eestimaa
Surnud 1. aprill 1918
Taganrog, Venemaa
Teenistused Venemaa keisririik
Auaste 1904ic-p10r.png ratsaväekindral
Juhtinud 14. ratsaväediviisi staabiülem
VIII Siberi korpus
III armeekorpus
Vilno sõjaväeringkonna vägede ülemjuhataja
1. armee
Sõjad/lahingud Bokserite ülestõus
Vene-Jaapani sõda
Esimene maailmasõda

Sisukord

PäritoluRedigeeri

 
Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp

Ta põlvnes nimekast baltisaksa aadlisuguvõsast. Sündis Läänemaal Konuvere mõisas, mis oli tema suguvõsa käes juba alates 1750. aastast. Tema isa Konuvere mõisaomanik Karl Gustav Edler von Rennenkampff (1813−1871) oli varem teeninud Venemaa sõjaväes ja läinud erru staabikapteni auastmes. Ema vabapreili Anna Gabriele Ingeborg von Stackelberg (1822−1903) oli pärit Mäo mõisaomanike suguvõsast.[2]

SõjaväeteenistusRedigeeri

Aastatel 18661870 õppis ta Tallinna Rüütli- ja Toomkoolis.[3] Seejärel astus Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse ja temast sai 89. Belomorski polgus allohvitser. Astus peagi Helsingi jalaväe junkrukooli, mille lõpetas 1873. aastal. Kornetiks ülendatuna teenis 5. Leedu ulaanipolgus. 1877. aastaks oli ta tõusnud staabirittmeistriks. Selles auastmes asus õppima Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse, mille lõpetas 1882. aastal.[3]

Järgnevatel aastatel teenis Varssavi ja Kaasani sõjaväeringkonna ning Doni kasakaväe staabis. 18911895 oli ta 14. ratsaväediviisi staabiülem, seejärel kuni 1899. aastani 36. Ahtõrka tragunipolgu komandör. 1899−1901 oli Taga-Baikali oblasti vägede staabiülem ja ülendati 1900. aastal kindralmajoriks.

Aastatel 1900–1901 osales ta Hiinas toimunud Bokserite ülestõusu mahasurumisel, mille eest teda autasustati kahe Georgi ordeniga. Seejärel nimetati 1. üksik-ratsaväebrigaadi komandöriks, kellena teenis 1904. aastani.

 
Liaoyangi lahing (1904)
 
Haavatud kindral von Rennenkampff Vene-Jaapani sõjas

Vene-Jaapani sõjasRedigeeri

Vene-Jaapani sõjas oli ta aastatel 1904–1905 Taga-Baikali kasakadiviisi ülem. 1904. aastal ülendati kindralleitnandiks. Augustis-septembris toimunud Liaoyangi lahingus sai ta jalga haavata, kuid naasis peagi teenistusse. Mukdeni lahingust võttis ta osa Vene vägede vasakul tiival. Sõja lõpul oli Kaug-Ida väejuhatuse käsutuses.

Teenistus enne Esimest maailmasõdaRedigeeri

Pärast sõda määrati Rennenkampff VIII Siberi armeekorpuse ülemaks, kellena teenis 1905−1906. 1905. aasta revolutsiooni ajal juhtis karistussalka, mis aitas Mandžuuria armeel taastada ühenduse Lääne-Siberiga. 1906 oli ta III Siberi ja 1906−1913 III armeekorpuse komandör. 1910. aastal ülendati täiskindraliks ja 1912. aastal nimetati kindraladjutandiks. 19131914 oli Vilno sõjaväeringkonna vägede ülemjuhataja.[3]

 
Rennenkampff 1914. aasta paiku

1. armee juhataja Esimeses maailmasõjasRedigeeri

 
Rennenkampffi 1. armee staap Insterburgis hotellis. Kindral on vasakult teine

Vahetult enne I maailmasõja puhkemist nimetati ta 1914. aasta juulis 1. armee juhatajaks. Selle väekoondise komandörina osales ta koos Aleksei Brussilovi 2. armeega pealetungioperatsioonis Ida-Preisimaal. Brussilovi läbimurre oli algfaasis edukas, kuid Saksa 8. armee purustas Brussilovi väed Tannenbergi lahingus. Rennenkampff pidas seejärel sama aasta augustis Masuuria kõrgustiku ja järvede piirkonnas ning novembris Lodzi piirkonnas kaitselahinguid, kuid tal tekkis konflikt Looderinde vägede juhataja jalaväekindral Nikolai Ruszkiga (1854−1918) ja novembris vabastati ta armeekomandöri ametikohalt. Tema tegevust Lodzi piirkonnas uuris erikomisjon, mida juhtis ratsaväekindral Peter Paul Alexander von Baranoff. Ehkki uurimine temal süüd ei tuvastanud, ei määratud teda enam armee juurde. 1915. aasta oktoobris läks ta erru.

Viimased eluaastad ja surmRedigeeri

Pärast Veebruarirevolutsiooni Rennenkampff arreteeriti ja teda hoiti kinni Peeter-Pauli kindluses. Tema tegevust uuris Ajutise Valitsuse erikomisjon, kuid süüdistust talle siiski ei esitatud. Oktoobripöörde järel vabastati ja ta asus seejärel elama Aasovi mere äärde Taganrogi. Peagi langes linn aga bolševike valdusse ja 1918. aasta märtsis ta arreteeriti Tšekaa poolt. Talle tehti ettepanek astuda Punaarmeesse, kuid ta keeldus sellest. Bolševike juht Vladimir Antonov-Ovsejenko andis käsu ta maha lasta. Kindral viidigi linnast välja ja lasti raudteeliini ääres maha. Tema surnukeha leiti alles poolteist kuud hiljem.[4]

 
Mäo mõisa peahoone

Mäo mõisa pärijaRedigeeri

1903. aastal oli ta üks Mäo mõisa pärijatest, mis kuulus tema onule viitseadmiral Olaf von Stackelbergile, kuid juba järgmisel aastal kinkisid pärijad mõisa Olafi kasutütrele, kes oli kontradmiral Voin Rimski-Korsakovi tütar ja helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi vennatütar.[5]

TeoseidRedigeeri

  • Der zwanzigtägige Kampf meines Detachements in der Schlacht von Mukden (1909)

Sõjaväeline karjäärRedigeeri

Aasta Kuupäev Auaste
1873
24. veebruar   kornet
1876
27. veebruar   porutšik
1877
22. märts   staabirittmeister
1882
1. aprill   rittmeister
1882
4. aprill   major
1886
13. aprill   alampolkovnik
1890
1. aprill   polkovnik
1900
9. aprill   kindralmajor
1904
30. juuni   kindralleitnant
1910
6. detsember   ratsaväekindral

AutasudRedigeeri

  •   Püha Stanislavi ordeni III klass (1884)
  •   Püha Anna ordeni III klass (1888)
  •   Püha Stanislavi ordeni II klass (1894)
  •   Püha Anna ordeni II klass (1895)
  •   Püha Georgi ordeni IV klass (12. august 1900)
  •   Püha Georgi ordeni III klass (22. detsember 1900)
  •   Püha Vladimiri ordeni III klass (1903)
  •   Püha Stanislavi ordeni I klass koos mõõkadega (31. märts 1905)
  •   Georgi kuldmõõk (12. veebruar 1906)
  •   Püha Anna ordeni I klass (1907)
  •   Püha Vladimiri ordeni II klass koos mõõkadega (16. august 1914)

EsivanemadRedigeeri

Paul von Rennenkampffi esivanemad
Paul Edler von Rennenkampff
(1854–1918)
Karl Edler von Rennenkampff
(1813–1871)
Jakob Edler von Rennenkampff
(1782–1838)
Georg Edler von Rennenkampff
(1752–1809)
Jakob Gustav Edler von Rennenkampff
(1716–1791)
Anna Elisabeth von Jarmerstedt
(1729–1764)
Margarethe Charlotte von Wrangell
(1759–1793)
Reinhold Johann von Wrangell
(1721–1767)
Margarethe Helene von Hastfer
(1735–1794)
Vabapreili
Helene Johanna von Fersen
(1779–1856)
Vabahärra
Gustav von Fersen
(1742–1811)
Vabahärra
Georg Johann von Fersen
(maeti 1752)
Anna Elisabeth von Derfelden
(suri 1745)
Krahvitar
Margaretha Elisabeth Manteuffel
(1751–1791)
Krahv
Gotthard Johann Manteuffel
(1717–1753)
Katharina Helena von Tausas
(1735–1791)
Vabapreili
Ingeborg von Stackelberg
(1822–1903)
Vabahärra
Reinhold von Stackelberg
(1777–1863)
Vabahärra
Berndt von Stackelberg
(1733–1795)
Vabahärra
Adam Friedrich von Stackelberg
(1703–1768)
Katharina Elisabeth von Rosen
(1707–1775)
Margarethe von Baranoff
(1743–1820)
Karl Gustav von Baranoff
(1713–1796)
Magdalena Elisabeth von Derfelden
(1715–1801)
Julie von Berg
(1789–1845)
Jakob Georg von Berg
(1760–1844)
Kaspar Anton von Berg
(1729–1773)
Margaretha Juliana von Schwengelm
(1732–1760)
Ulrike von Ramm
(1767–1826)
Thomas Johann von Ramm
(1740–1775)
Anna Elisabeth Hübner
(suri 1794)

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: 1930, lk 209 [1].
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: 1930, lk 207 [2].
  3. 3,0 3,1 3,2 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
  4. Русская армия в Великой войне: Картотека проекта: Ренненкампф Павел-Георг Карлович [3].
  5. Kinnistute register. Nr 225. Mäo mõis [4].

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri