Paul Verner
Paul Verner (26. aprill 1911 Chemnitz – 12. detsember 1986 Ida-Berliin) oli Saksa DV partei- ja riigitegelane.
Paul Verner oli pärit metallitöölise perekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta masinalukksepaks. 1929. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse ja tegutses seejärel parteitöötajana. Aastatel 1932–1933 oli ta ajalehe Komsomolskaja Pravda korrespondent Moskvas. Alates 1933. aastal lõpust oli ta Kommunistliku Noorsoointernatsionaali Skandinaavia büroos väljaande Jugendinternationale toimetaja ja alates 1934. aastast ajalehe Junge Garde toimetaja Pariisis. 1936–1939 võttis ta internatsionaalsete brigaadide koosseisus osa Hispaania kodusõjast. 1939. aastal läks ta partei ülesandel Rootsi, kus ta 1940. aastal interneeriti. Vabanes 1942. aastal ja töötas alates 1943. aastast metallitöölisena.
Saksamaale tagasipöördumise järel töötas Paul Verner alates 1946. aastast kirjastuse Neues Leben peatoimetajana. Alates 1949. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee orgosakonna juhataja.
1950–1953 ja 1958–1984 oli Paul Verner Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee sekretär. Alates 1958. aastast oli ta Saksa DV Rahvakoja (parlamendi) liige. 1959–1971 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Berliini piirkonna esimene sekretär. Alates 1971. aastast oli ta Saksa DV Riiginõukogu liige, 1981–1984 Riiginõukogu aseesimees.[1]
Alates 1958. aasta juulist kuni 1984. aasta maini oli Paul Verner Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liige.[2]
1984. aastal astus ta tervislikel põhjustel kõigist ametitest tagasi.[3]
Viited muuda
- ↑ Paul Verner berliinstreet.de
- ↑ SED-Führungsgremien :Übersicht über die Mitglieder und Kandidaten des Politbüros des ZK der SED (1949-1989) Bundesarchiv. SED- und FDGB-Archivgut
- ↑ Paul Verner DDR-Lexikon