Partsi
 |
See artikkel räägib Pühalepa valla külast; Põlva valla küla kohta vaata artiklit Partsi (Põlva). |
Partsi on küla Hiiumaa vallas Kärdla ja Suuremõisa vahel. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
| Partsi | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: |
7,2 km² (2020)[1]  |
| Elanikke: |
40 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
6024[3] |
| Koordinaadid: | 58° 58′ N, 22° 51′ E |
  | |
Partsi piirneb põhjas Kõlunõmme ja Palade, läänes Sakla, edelas Loja, lõunas Leerimetsa, kagus Reikama ja idas Pühalepa-Harju külaga.
NimiRedigeeri
Kohanimi lähtub sõnast parras 'äär, serv, vall'. [4] Kohanime on esmamainitud 1564 kujul Pardas.
LoodusRedigeeri
Partsi põhjaosa piirneb Kukka looduskaitsealaga. Külas asuvad Partsi allikad.
Elanike arvRedigeeri
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 34 inimest. Neist 33 olid eestlased.[5]
Tabel kajastab Partsi küla elanikke. 1977. aastal külaga liidetud Partsi asunduses elas 1959. aastal 49 elanikku ja 1970. aastal 40 elanikku.
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 35 | 1959 |
| 32 | 1970 |
| 54 | 1979 |
| 63 | 1989 |
| 53 | 2000 |
| 34 | 2011 |
| 40 | 2020 |
TaludRedigeeri
Partsi küla ja Partsi asundus toimisid 1977. aastani eraldi haldusüksustena.
Partsi küla ajaloolised talud 1939 [6]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Härja | Lõppe |
| 2 | Juhani | Priit |
| 3 | Jürna | Aru, Peujal |
| 4 | Kukemaa | Edasi |
| 5 | Metsavahi | Singi |
| 6 | Peedu | Apri |
| 7 | Pöiali | Peujal |
| 8 | Rangi | Paljasma |
| 9 | Sihvre | Pöial |
| 10 | Tooma | Vorm |
| 11 | Tiiu | Aasma |
| 12 | Tõnise | Aru |
Partsi asunduse talud 1939 [7]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Kaasiku | Juurik |
| 2 | Kaevu | Kaev |
| 3 | Lõppe | Lõpe |
| 4 | Metsa | Laupä |
| 5 | Niidi | Tõkke |
| 6 | Partsi | Randviir |
| 7 | Põllu | Aasma |
| 8 | Saare | Palade |
| 9 | Veski | Ala, Kerner |
| 10 | Värava | Allik |
AjaluguRedigeeri
Rootsi aja alguses oli olemas Partsi vakus, mida mainiti esmakordselt 1564. Partsi mõis rajati 1591 ja mõisa juurde kujunes küla. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel elasid Partsi mõisa alal talupojad Partzi Siemo Jack ja Partzi Siemo Thomas.
1835 oli Partsi külas 5 talu, mille elanikud said perekonnanimedeks nimed: Apri, Aru (Arro), Juurik (Jurik), Kaljo, Nobrik, Park, Peujall, Vaha (Wahha), Valge (Walge), Veski (Weski) ja Worm. [8]
Partsi mõisa maale tekkis 1920. aastatel Partsi asundus, mis 1977. aastal liideti Partsi külaga.
TaristuRedigeeri
Küla läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, kus asub bussipeatus. Külas lõpeb Vana postimaantee. Suurest maanteest suundub itta Partsi–Kuri tee.
KultuurRedigeeri
Külas asuvad Partsi mõis, Partsi mõisa tuuleveski ja mälestusmärk Esimeses maailmasõjas langenud vene sõduritele.
ViitedRedigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel Partsi Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
- ↑ Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835