Paljus(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks. Paljus on kultuuride, teaduse mõttemudelite, moraaliõpetuste jms ühismõõdutuse olu. Isegi võrdväärseid asjaliike ei saa taandada ühele algele. Paljuse mõttemustris ükski arvamus või maailmavaade pole tõene või kõik vaated on tõesed. Hilise Ludwig Wittgensteini keelemängu ja keelevormide mitmekesisust nimetatakse paljuseks. Paljus on dekonstruktsionismi ja dekonstruktsionistliku kirjandusteooria lähe, koos suhtelisuse ja tõe mõiste vastase hoiakuga. Gilles Deleuze eristas eriloomulistest osadest koosnevaid paljususi (virtuaalsus) ja ühesugustest osadest koosnevaid paljususi. Enam ei püüta luua üht üldist märgimaailma, mis ühendaks kogu inimkonna. Paljuse vastand on ainus. [1]

Paljus on struktuuriline mitmekesisus, mis võib olla allutatud tervikule ja tagab ühtsuse, kuid ei pruugi. Ontoloogilises mõttes eristatakse paljust kui ühtsusele redutseeritavat paljust ja paljust iseeneses.

Filosoof Jonathan Roffe kirjeldab Gilles Deleuze'i paljususe kontseptsiooni järgmiselt: "Paljusus on keeruline struktuur, mis ei viita eelneva ühtsusele. Paljusus ei ole killustatud ja suurema terviku osa. Deleuze seab üks/mitu vastandusele vastu paljususe. Peale selle rõhutab ta, et tähtis on paljusust kasutada kui nimisõna, mitte kui omadussõna – millegi mitmekesisust. Kõik on Deleuze'i jaoks paljusus."

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Leho Lamus. Mõtlemise mõistevõrk, lk 263–264.

Kirjandus

muuda
  • The Deleuze Dictionary: the revised edition. Edinburgh: Edinburgh University Press. p. 181.