Paljassaare poolsaar
Paljassaare poolsaar on 20. sajandi teisel kümnendil moodustunud poolsaar Tallinna reidi ja Paljassaare lahe vahel Tallinna põhjaosas. Poolsaarel asub Paljassaare asum.
Poolsaar moodustus, kui looduslikult juba liitunud Suur Paljassaar ja Väike Paljassaar ning nendeni Kopli poolsaarelt neemena ulatunud Tükipealne liitusid nendevahelise madalaveelise väina täitmise tulemusel. Väin täideti uue sõjasadama (Peeter Suure sadama) rajamise käigus süvendamisel väljakaevatud ainesega.
Tükipealsest kujunenud maakitsust poolsaare lõunaosas hakati kutsuma ka Paljassaare kaelaks. Suur Paljassaar ja Väike Paljassaar esinevad poolsaare põhjarannikul neemedena, nende vahele jääb Tallinna lahe osana Saartevahe lõugas. Paljassaare poolsaare põhjapoolseim koht on nüüd Kõrgemäe ots Suurel Paljassaarel. Varem oli selleks Kakaruots Väikesel Paljassaarel, mille meri on lühemaks uhtunud. Kaugemale itta sirutub Pikakari, millel on sadamana kasutatav Katariina kai. Paljassaare poolsaare lõunaosas on Tükipealne inimtegevuse tulemusel järk-järgult laienenud, mistõttu on sellel valdavalt tehisrand. Looduslikum on vaid Viruliiv Paljassaare sadamast kirdes. Poolsaare põhjaosas on Suurel Paljassaarel ja Väikesel Paljassaarel suuresti looduslik kivine moreen- või kamarrand, liivane on supluskohana tuntud Pikakari rand Väikesel Paljassaarel.
Hoonestus muuda
1720. aastatel rajati Väikesele Paljassaarele Pikakari mäele tähtkants (Väike-Paljassaare tähtfort). Sellest loodesse ehitati aastatel 1821–1824 Valge torn, mille vaadeldavad müüritise osad on muinsuskaitse all. 1916. aastal valmis kitsarööpmeline kindlusraudtee, mis suundus Katariina kailt Suurele Paljassaarele 1915. aastal valminud Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 12 juurde. Patarei säilinud osad ja kindlusraudtee tammi järelejäänud lõigud on võetud muinsuskaitse alla. 1950ndatel rajati Paljassaare lõunaossa väike stalinistliku arhitektuuriga linnaosa. Paljassaare idarannikul valmis 1969. aastal Tallinna Merekalasadam. Poolsaarele on rajatud ka Paljassaare reoveepuhastusjaam.
Loodus muuda
Poolsaarest läände jääb Paljassaare laht, põhja Saartevahe lõugas ja itta Tallinna reid. Edelasse jääb Kopli poolsaar.
Paljassaare poolsaare põhjaosas jäävad Suur Paljassaar, Väike Paljassaar ja Saartevahe Paljassaare hoiualasse, mis on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 229 liiki linde.
Paljassaare poolsaare kõrgeimad kohad on Suur Paljassaar (Kõrgemägi, 14,4 m) loodes ja Väike Paljassaar (Pikakari mägi, 6,9 m) kirdes, madalaim nendevaheline roostikku kasvanud Saartevahe, mis oli varem väin. Endisest väinast on jäänud hulk rannajärvi, millest suurimad on Saartevahe järv ja Paljassaare järv. Tehisjärvedest on suurim Kaelajärv Tükipealsel, mis eraldati Paljassaare lahe kaguosast tammiga 1980. aastatel. Suurem osa lagedast alast Suurel Paljassaarel ja Väikesel Paljassaarel on kattunud lehtmetsaga.
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
- Eet Tuule, Ranno Puumets, Paljassaare, aarete saar Tallinnas, Eesti Loodus, nr 2005/6
- Leili Saarse, Jüri Vassiljev, Kopli ja Paljassaare poolsaar olid veel hiljaaegu saared, Eesti Loodus, nr 2008/10