See artikkel räägib füüsika mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Paarsus (matemaatika)

Paarsus on füüsikas mikroosakest (ka osakeste süsteemi) iseloomustav suurus, mis on seoses osakese peegelsümmeetriaga ja võib omandada ainult väärtusi +1 ja –1. Osakeste süsteemi paarsus võrdub süsteemi moodustavate osakeste paarsuste korrutisega.

Sümmeetria laadi järgi eristatakse järgmisi paarsusi:

  • ruumipaarsus P, seoses ruumilise peegelsümmeetriaga;
  • laengupaarsus C, seoses osakese ja antiosakese vahetatavusega;
  • ajapaarsus T, seoses sümmeetriaga aja suuna vastupidiseks muutmise suhtes;
  • kombineeritud paarsus on laengupaarsuse ja ruumipaarsuse korrutis CP;
  • tõeliselt neutraalse osakese paarsus G (tõeliselt neutraalne osake on subatomaarne osake, mis on iseenda antiosake (ehk osake, millel puudub antiosake);
  • superpaarsus R – vastab supersümmeetrilisele inversioonile (fermionid asendatakse bosonitega ja vastupidi).

Tugeva ja elektromagnetilise interaktsiooni protsessides on paarsused P, C ja T igaüks omaette jääv suurus. Nõrga interaktsiooni protsessides ruumipaarsuse P jäävuse seadus ei kehti.[1]

Viited muuda

  1. ENE 7. köide, 1994