Ava peamenüü
Paadrema Püha Kolmainu kirik

Paadrema Püha Kolmainu kirik on aastatel 18881889 ehitatud õigeusu kirik Paadremal Pärnu maakonnas. Kirik kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule ja seal tegutseb Paadrema Püha Kolmainu kogudus.

Kirik on alates 1998. aastast riiklik kultuurimälestis. Kaitsmist väärib nii hoone ise kui ka interjööri ainulaadne kauni kujundusega lagi ja ikonostaas.

Sisukord

AjaloostRedigeeri

Ajaloolisel Läänemaal Varbla kihelkonnas asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil usuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.

Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku salvimas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.

1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadrema mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt Konstantin Nyman). Ehitajad olid meistrid Muhu saarelt ja töödejuhataja oli Feodor Revka. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget. Aastatel 19631989 oli koguduse preester Mihail Tapp (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldav preester).

TänapäevRedigeeri

Alates 2006. aastast on koguduse preester Enos Heinsoo.

Huvitav teadaRedigeeri

Paadrema kirikus on ristitud kirjanik Karl Ristikivi, kes on ka maetud Paadrema kalmistule oma ema Liiso kõrvale.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri