Vikipeedia

Pihuarvuti

(Ümber suunatud leheküljelt PDA)

Pihuarvuti (inglise keeles personal digital assistant ehk PDA) on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks.

PalmOne Zire 72s
Apple Newton

Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebibrauserina. Uutel mudelitel on heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierina. Paljusid pihuarvuteid saab Wi-Fi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intranetti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan.[1][2]

Esimese pihuarvuti Organiser I töötas 1984 välja Psion. 1986 avaldati sellest parandatud versioon Organiser II ja sellele järgnes 1991 Psioni 3. seeria, millel oli täielik klaviatuur.[3][4]

Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni 9000 Communicator, mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli Palm, kes alustas 1996 mudeliga Pilot 1000.

Tänapäevaks on suurem osa pihuarvutitest vahetatud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle 150 miljoni nutitelefoni, aga ilma telefonifunktsioonita pihuarvuteid müüakse umbes 3 miljonit.[5]

Omadused muuda

Tüüpilisel pihuarvutil on puutetundlik ekraan andmete sisestamiseks, mälukaardipesa, et andmete säilitamiseks saaks kasutada mälukaarte, IrDA, Bluetooth ja Wi-Fi. Kuid mõned neist ei pruugi olla puuteekraaniga. Neisse sisestatakse andmeid tavalise või peidetava klaviatuuri abil.

Tavaliselt kuuluvad pihuarvuti tarkvara hulka kalender, tegevuste loend, aadressiraamat, kalkulaator ja mingi lihtne tekstitöötlusprogramm. Kui pihuarvutiga saab internetti kasutada, on sellel tavaliselt veel e-post ja veebibrauser.

Puutetundlik ekraan muuda

  Pikemalt artiklis Puutetundlik ekraan

Paljudel pihuarvutitel, näiteks Apple Newton ja Palm Pilot, on puuteekraan ja tavaliselt mõned sageli kasutatavate programmide avamiseks mõeldud nupud. Puuteekraaniga mudelil võib kaasas olla ka eemaldatav puutepliiats. Ekraani nuppude valimiseks ja käskude andmiseks peab kasutaja ekraani puudutama, aga kerimiseks sõrme või puutepliiatsit mööda ekraani libistama.

Tüüpilised meetodid teksti sisestamiseks puutetundlikul ekraanil on

  • virtuaalne klaviatuur, mis on ekraanil nähtav. Teksti sisestatakse sõrme või puutepliiatsiga ekraanile vajutades.
  • väline klaviatuur, mis on ühendatud USB, infrapunaliidese või Bluetoothi kaudu
  • käsitsikirjatuvastus. Tähed või sõnad kirjutatakse käsitsi ekraanile ja programm muudab sisestatu tekstiks.
  • kujundituvastus. Kasutaja sisestab vastavasse kohta ekraanil eelnevalt paika pandud kujundi ja arvuti muudab selle märgiks. Üks tuntud kujundituvastussüsteem on Palm Graffiti.

Kasutajate kogemused käekirja tuvastamisel on erinevad. Mõned leiavad, et see on kasutu ja ebatäpne, teised on tuvastamise kvaliteediga rahul.[6]

Äriklassi puutetundlikud pihuarvutid, näiteks BlackBerry ja Palm Treo, on tavaliselt täieliku klaviatuuri ja kerimisnupuga, et lihtsustada andmete sisestamist.

Paljud pihuarvutid toetavad mõnda välist klaviatuuri. Eriklaviatuurid on kokkupandavad, et neid oleks lihtsam kaasas kanda.

Uuemad pihuarvutid, näiteks HTC HD2, Apple iPhone ja Palm Pre on täiustatuma puuteekraaniga, mis suudavad aru saada mitmest puudutusest korraga ja seega sisestada keerulisemaid käske, mis vajavad rohkem kui ühe sõrme kasutamist.

Mälukaardid muuda

Kuigi paljudel varajastel pihuarvutitel ei olnud mälukaardi pesa, siis nüüd on enamikul neist Secure Digitali (SD) või CompactFlash-kaardi pesa. Mõnel pihuarvutil on USB-pesa, peamiselt selleks, et kasutada USB-mälupulki. Mõni pihuarvuti kasutab microSD-mälukaarte, mis ühilduvad SD-kaartidega, kuid on mõõtmetelt palju väiksemad.

Juhtmega ühendus muuda

Kui esimesi pihuarvuteid sai tavaarvuti külge ühendada jadaliidese kaudu, siis tänapäeval on selleks USB-liides. Pihuarvuteid ei saa tavaliselt USB-kaabli abil omavahel ühendada, sest USB nõuab, et üks seade peab olema server, mis aga ei ole tüüpilise pihuarvuti funktsioon.

Mõnd varasemat pihuarvutit sai internetti ühendada kaudselt, jadaliidese kaudu ühendatud välise modemi abil, või otseselt, kasutades laiendplaati, millel on Etherneti port.[7]

Traadita ühendus muuda

Uutel pihuarvutitel on Bluetooth, mis on kandeseadmetes tänapäeval väga levinud. Bluetoothi saab kasutada klaviatuuri, kõrvaklappide, GPS-vastuvõtjate ja teiste lähedal asuvate Bluetooth-seadmete ühendamiseks. Veel saab Bluetoothi kasutada andmete saatmiseks ühest pihuarvutist teise.

Paljudel uutel pihuarvutitel on internetiühenduse loomiseks Wi-Fi tugi.

Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu.

Vanadel pihuarvutitel aastast 1990–2006 oli tavaliselt IrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja Wi-Fi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA-porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA-vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvutiklaviatuuridest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas.

Sünkroonimine muuda

Suur osa pihuarvutitest suudab oma andmeid sünkroonida rakendustega kasutaja personaalarvutis. See võimaldab kasutajal vastava tarkvara abil aadressiraamatut, kalendrit ja muud teavet nii pihu- kui ka personaalarvutis nii värskendada kui ka ühest seadmest teise saata. Tänu sellele ei pea kasutaja mõlemas seadmes andmeid eraldi muutma. Sünkroonimistarkvarad on näiteks Microsoft Outlook ja ACT!.

Sünkroonimine takistab salvestatud teabe kadumist, kui pihuarvuti kaotatakse, varastatakse või kui see katki läheb. Kui pihuarvuti vahetatakse või parandatakse, saab arvutist andmed uuesti kätte.

Enamik pihuarvuteid suudab andmeid arvutiga sünkroonida. Seda saab teha vastava tarkvara või arvuti operatsioonisüsteemi abil. Sünkroonimistarkvarad on näiteks

Sünkroonimine traadita side korral muuda

Mõni pihuarvuti võib osa või kõiki oma andmeid sünkroonida, kasutades juhtmega ühenduse asemel traadita side võrguühendust.

Apple'i iOS seadmed, näiteks iPhone, iPod Touch ja iPad, saavad kasutada Apple MobileMe teenust, et sünkroonrida kalendrit, aadressiraamatut, e-posti, interneti järjehoidjaid ja muid andmeid ühe või mitme Mac OS X-i või Windowsi arvutiga, kasutades Wi-Fi-t või mobiilset andmesideühendust.

Palmi webOS nutitelefonid on sünkroonis pilvega. Näiteks Gmaili kasutades võivad kontaktid, e-post ja kalender olla sünkroonitud telefoni ja Google'i serverite vahel.

RIM müüb BlackBerry Enterprise servereid ettevõtetele ja seega saavad BlackBerry kasutajad traadita side ühendusega sünkroonida oma pihuarvutis olevaid andmeid oma ettevõtte Microsoft Exchange, IBM Lotus Domino või Novell GroupWise serveriga[9]. E-post, kalendri sissekanded, tööülesanded ja memod, mida hoitakse ettevõtte serveris, sünkroonitakse automaatselt BlackBerryga[10].

GPS muuda

Mõnes pihuarvutis on GPS-i vastuvõtja. See kehtib enamasti nutitelefonide kohta. Teised pihuarvutid võimaldavad ühendada välise GPS-vastuvõtja, mis kasutab pihuarvuti protsessorit ja ekraani, et kuvada asukoha teave.[11]

GPS-iga pihuarvuteid saab kasutada auto navigatsiooniseadmena. See kuvab liiklusolusid, otsib sobiva marsruudi ja sellele jäävaid tuntud kohti. GPS-navigatsioonitarkvara pihuarvutile pakuvad näiteks TomTom, Garmin ja iGO.

Pihuarvutid ettevõtetele ja valitsusasutustele muuda

Mõned ettevõtted ja valitsusasutused kasutavad mobiilsete andmete töötlemiseks võimsaid pihuarvuteid. Sellistel pihuarvutitel on tavaliselt palju lisavõimalusi, näiteks vöötkoodiluger, ruutkoodi luger, sõrmejälje luger, RFID kiipide luger, magnetkaardiluger või kiipkaardiluger. Peale lugemise võivad pihuarvutid ka infot kiipidesse kirjutada, samuti paberile printida.

Selliseid pihuarvuteid kasutatakse:

  • sõjaväes;
  • tarnimise juhtimisel ladudes;
  • posti- ja pakivedamisel;
  • raamatupidamises;
  • haiglate meditsiiniabis ja dokumendihalduses;
  • parkimiskorralduses;
  • juurdepääsu kontrollimisel ja turvalisuse tagamisel;
  • vara hooldamisel;
  • elektrivõrkude näidikute lugemisel;
  • tellimuste edastamiseks restoranides ja hotellides.

Meditsiiniline ja teaduslik kasutamine muuda

Paljud ettevõtted on välja töötanud meditsiinitöötajatele mõeldud pihuarvutirakendusi, näiteks uimastite andmebaasid, raviga seotud infokogud ja meditsiiniuudised. Teenus AvantGo tõlgib meditsiiniartiklid nutitelefonis loetavasse vormingusse. Pendragon ja Syware on rakendused uurimistööde juhtimiseks, lubades kasutajal pihuarvutis sisestada andmeid keskandmebaasi.

Pihuarvutid koolis muuda

Kuna mobiilne tehnoloogia on muutunud kiiresti populaarseks, siis on hakatud pihuarvutit üha enam kasutama ka õppevahendina. Seda kasutatakse enamasti digitaalsete märkmete tegemiseks. Õpilased saavad kontrollida õigekirja, muuta ja parandada sisestatud märkmeid. Lisaks on pihuarvutiga võimalik kasutada internetti üleslaaditud õppematerjali ning lugeda e-raamatuid ja õpikuid.[12]

Tarkvara tootjad on hariduse jaoks välja töötanud selliseid rakendusi nagu sõnaraamatud, entsüklopeediad ja tekstitöötlusprogrammid.

Mida pihuarvutitega veel teha saab? muuda

Pihuarvutit saab kasutada mitmes vormingus muusikafailide esitamiseks. Paljudel pihuarvutitel on sisseehitatud MP3-mängija.

Autorallihuvilised saavad pihuarvutit kasutada vahemaa, kiiruse ja aja kalkuleerimiseks. Seda teavet saab kasutada navigeerimiseks.

Sukeldujad saavad kasutada pihuarvutit hingamiseks vajaliku gaasisegu valmistamiseks ja rõhu muutumise planeerimiseks.

Pihuarvutid muuda

Populaarsed pihuarvutid tavakasutajale muuda

Tootmisest maha võetud pihuarvutid muuda

Eriotstarbelised pihuarvutid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Viken, Alexander (10. aprill 2009). "The History of Personal Digital Assistants 1980 – 2000". Agile Mobility. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2013. Vaadatud 18. veebruar 2011.
  2. ↑ "History of the HP 95LX computer". HP Virtual Museum. Hewlett-Packard. Vaadatud 18. veebruar 2011.
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 14. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ [1]
  5. ↑ Digital Lifestyles
  6. ↑ Käsikirja tuvastuse täpsus: * Kahney, Leander (29. august 2002). "Apple's Newton Just Won't Drop". Wired. Condé Nast Publications. Vaadatud 21. august 2010. * Ringel, Edward (1997), "Newton? Get Serious!", MacTech Magazine, 13 (4), Software, ISSN 1067-8360, Kokkuvõttes ei tekita minus vastumeelsust stiiluse kasutamine andmete rutiinseks sisestamiseks MP2000-l. * Blickenstorfer, Conrad M. (juuni 2000), From the editor: Commentary by Pen Computing Magazine's editor-in-chief, Ma olen kasutanud [käekirjatuvastust] aastate viisi, tehes märkmeid loengute ajal ja tihti kirjutades terveid artikleid lennureiside ajal. * Vt kasutajate katsete tulemuste arutelu Yaeger, Larry S; Webb, Brandyn J; Lyon, Richard F. "Combining Neural Networks and Context-Driven Search for On-Line, Printed Handwriting Recognition in the Newton" (PDF). A.I. Magazine. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 27. september 2011. Vaadatud 14. novembril 2011. 6. osas * Don Mayer: Kibbles&Bytes #29: Don's Review of the Newton Message Pad 2000 Small Dog Electronics, 1. juuli 1997. Välja otsitud 18. veebruaril 2011 * Klingsporn, Geoffrey (mai 1997). "The Postgraduate Newton: a month in academia with Apple's new handheld computer". The History and Macintosh Society. Note-taking. Vaadatud 21. august 2010. * Wittmann, Michael C. "What's Right With The Newton: Part I: Handwriting recognition". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2006. Vaadatud 21. august 2010.
  7. ↑ Patrick (14. detsember 2006). "Palm PDA Cables". DeepWave. Vaadatud 21. august 2010.
  8. ↑ Näide: "HP LaserJet 5P and 5MP Printers – Product Specifications". HP Business Support Center. Hewlett-Packard. Vaadatud 21. august 2010.
  9. ↑ "BlackBerry – Enterprise Server – BlackBerry BES Server". Research In Motion. Vaadatud 21. august 2010.
  10. ↑ "BlackBerry – Business Software Features". Research In Motion. Vaadatud 21. august 2010.
  11. ↑ "Palm Support: Palm GPS Navigator 3207NA". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2012. Vaadatud 21. august 2010.
  12. ↑ "10 tips to save on college textbooks". centredaily.com. Centre Daily Times. 20. august 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2010. Vaadatud 21. august 2010.
  13. ↑ Roland PMA-5
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pihuarvuti&oldid=6481880"