P2P-võrgustiku rakendamine

P2P-võrgustik (inglise keeles peer-to-peer) on võrdsete õiguste ja võimalustega võrgusõlmede kogum, milles iga osaline võib algatada sideseansi ning milles töö või ülesanded jaotatakse osalejate vahel ära.[1]

P2P-võrkustike rakendamine praktikasRedigeeri

P2P-võrgustikust on kujunemas oluline infrastruktuuri tehnoloogiline vorm erinevate sotsiaalsete jõudude vahel, on selle rakendamine oluline suunamuutja. Mitte kõik P2P-võrgustikud pole oma mõju poolest võrdsed. P2P-võrgustike erinevad vormid põhjustavad erinevaid vorme nii sotsiaalsetes kui ka poliitilistes organisatsioonides. Ühest küljest võib seda vaadelda kapitalismivormina Facebook’i, Uber’i või Bitcoin’i näitel. Teisest küljest võib see olla üldine orienteeritud mudel Vikipeedia, Enspiral, WikiHouse või muude tasuta avatud tarkvaraga projektide näitel. Ühe või teise P2P-võrgustiku rakendamine on sotsiaalse konflikti koht, sest kahe võrgustiku tagajärgede vahe määrab ära, mida on võimalik või pole võimalik saavutada.[2]

P2P-võrkustike rakendamise eripäraRedigeeri

P2P võimaldab esilekerkivat tootmisviisi, mida nimetatakse võrdsetel alustel ühistoodanguks (Commons-based peer production) ning seda iseloomustavad uued tootmissuhted. Võrdsetel alustel ühistoodangu loomisel loovad läbi avatud süsteemide kaastöötajad või panustajad kaasa ühistele väärtustele. Inimesed juhivad tööd osaluspraktikate kaude ning loovad ühiseid ressursse, mida saab omakorda kasutada uutes iteratsioonides. See avatud sisendite tsükkel ja võrdsetel alustel väljundid moodustavad kogunemistsükli, mida võib vaadelda kapitali kogumisega.

Selles etapis on võrdsetel alustel ühistootmine prototüüp, millest võiks saada täiesti uus tootmisviis ja ka uus ühiskonnavorm. Hetkel on see veel prototüüp, kuna see ei suuda ennast täielikult iseseisvalt reprodutseerida väljaspool vastastikkust sõltuvust kapitalismiga. See tootmisviis pole ainult produktiivne ja uuenduslik kapitalismi sees vaid on ka enda sees, kuna suudab lahendada ka mõningaid struktuuriprobleeme, mis on tekkinud kapitalistliku tootmisviisi järel. Teisisõnu kujutab see potentsiaalset kapitalismi transtsedentsust.[3]

P2P põhinev ühistoodang ja kapitalismRedigeeri

P2P põhinev ühistoodang võib olla uuenduslik ka kapitalistliku konkurentsi tingimustes, kuna ettevõtetel, kellel on juurdepääs ühisteadmistele on eelises nende ettevõtete ees, kes kasutavad ainult oma uurimusi ja teadmisi. Näiteks, ettevõtted, kes kasutavad avatud võrke tarkvara arendamiseks, hoiavad märkimisväärselt kokku oma investeeringuid. See kapitalistlik investeering pole iseenesest negatiivne asi, vaid pigem tingimus, mis suurendab P2P-võrgustike põhilisele üleminekule vajalikke ühiskondlikke investeeringuid. Nii tootmise kui ka juhtimise seisukohalt on liikumine P2P-võrgustike poole on vajalik, et lahendada praeguseid struktuuriküsimusi. Kapital liigub P2P-võrgustike projektide suunas, kuna see loob uusi mõtteviise ühiskonnas, kahjustades eelnevate majandusmudelite domineerimist.[4]

ViitedRedigeeri

  1. https://et.wikipedia.org/wiki/P2P-v%C3%B5rgustik
  2. Bauwens, M., Kostakis, V., & Pazaitis, A. (2019). Peer to Peer: The Commons Manifesto. London: Westminster University Press. Lk 6. 
  3. Bauwens, M., Kostakis, V., & Pazaitis, A. (2019). Peer to Peer: The Commons Manifesto. London: Westminster University Press. Lk 6. 
  4. Bauwens, M., Kostakis, V., & Pazaitis, A. (2019). Peer to Peer: The Commons Manifesto. London: Westminster University Press. Lk 7.