Pānini (sanskriti पाणिनि Pāṇini; arvatavasti 4. sajand eKr) oli India grammatik.

Pānini grammatika umbes aastast 350 eKr on üks keeleteaduse tähtteoseid. See sisaldab sanskriti täpse kirjelduse. Töö paistab silma teoreetilise sügavuse ja selgusega. See on võimaldanud kindlaks teha ka teatud tüüpi häälikuseadusi.

Grammatika koosneb neljast osast: