Jaani seek

(Ümber suunatud leheküljelt Püha Johannese seek)
Disambig gray.svg  See artikkel on endisaegsest Tallinna hoolekandeasutusest; muuseumi kohta vaata Jaani seegi paviljon.

Jaani seek (ka Püha Johannese leprosoorium; ladina keeles domus fratrum leprosorum sancti Johannis, hospitalis sancti Johannis, alamsaksa keeles sankt Johannis sekenhus) oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus (seek), ühtlasi ka leprosoorium[1]. Seegi asutamise täpne aeg pole teada[1]. Esimest korda mainitakse seeki 1237. aastal[1], kui Rooma paavsti Gregorius IX saadiku Modena Wilhelmi kirjas lubati kõigil soovijail Püha Ristija Johannese pidalitõbiste vendade majale annetusi teha. Jaani seegi piirkond oli Kivisilla eeslinnana siiski üks vanemaid asustusalasid väljaspool Tallinna ringmüüri. Tallinna Jaani seek jäi keskajal linnast välja, Viru väravate juurest lõuna poole suunduva tee lähedusse.

Asukoht ja tegevusRedigeeri

Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes Tallinna linnamüürist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal[2].

Seegil oli oma kirik (Jaani seegi kirik), kalmistu (Jaani seegi kalmistu), saun, keldriga hoone ja abihooned.[3]. 1570. aastal, kui Vene väed piirasid Tallinna ja kasutasid 17. jaanuaril 1571 hõivatud Jaani seegi positsiooni ning tulistasid seegihoone paksude müüride tagant linna, tungisid aga linna kaitsjad samal õhtul seegini, vallutasid selle ja tegid vaenlasele soodsa tugipunkti maatasa[4]. Peatselt pärast sõja lõppu hoonestus aga taastati[5].

Jaani seegi igapäevaelu korraldas hoovimeister, järelevalve majandusasjade üle oli aga Tallinna rae ja kogukonna hulgast määratud eestseisjate ülesanne. Eestseisjad pidasid Jaani seegi tulude ja kulude kohta arvet, hoolitsesid hoovimeistri ja teiste teenijate palkamise ning neile ja Jaani seegi kabeli preestrile tasu maksmise eest[6].

Seegis anti arstiabi ja ka peavarju vaestele ja üksikutele, tegeldi puuetega inimeste ja krooniliste haigetega.

Reformatsiooni järel läksid Rooma-katoliku kiriku seegid kirikute ja kloostrite haldusalast linnakogukonna hoole alla. Rootsi-aegses Tallinnas on kaks peamist seeki ehk haiglat: Jaani seek ja Suurgildi Uus seek. Rootsi aja alguse sõdade ajal sai Tallinna Jaani seek kannatada ja haiged viidi ajutiselt Suure Rannavärava ees asunud süüfilise haiglasse ehk rõugemajja aga 17. sajandi esimesel poolel taastati Jaani hospidali haiglavõimekus.

Hilisemalt muutus Jaani pidalitõbiste varjupaik tavaliseks haiglaks ja vaestemajaks, mida peeti ülal juba ainult Tallinna linna tuludest. 20. sajandi alguses avati Jaani seegi uues hoones, aadressil Tartu maantee 16, vaesteambulatoorium, kahe Maailmasõja vahel aga vanadekodu, mis töötas kuni 1960. aastateni.

UurimineRedigeeri

Seegi alalt on väljakaevamiste käigus leitud 13. sajandi keskpaiga Lõuna-Skandinaavia kannu katkeid.[3]

Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga on arvatud kultuurimälestiseks.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Tiina Kala, 2004. Mis oli ja millega tegeles Jaani Seek? Horisont 4: 9
  2. JAANI SEEGI GALERII, linnamuuseum.ee, (vaadatud 18.12.2021)
  3. 3,0 3,1 Erki Russow. "Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest". Postimees, 20. aprill 2019 10:30. Postimees Grupp. Arhiiviversioon.
  4. Robert Nerman, Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks, www.postimees.ee, 12. veebruar 2008
  5. Eesti linnalugu eeslinna poolt vaadates, kes-kus.ee, Mai 2014
  6. Haigekassa, mis töötas, kes-kus.ee, Oktoober 2018
  7. Jaani seek kultuurimälestiste riiklikus registris  

VälislingidRedigeeri