Põlva valla vapp

Põlva valla vapp on Põlva maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Põlva valla vapp.

Põlva valla vapp

22. oktoobril 2017 Ahja valla, Mooste valla, Laheda valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemisel moodustatud Põlva valla vapp oli ametlikult kinnitatud 1. aprillil 2018 jõustunud uue Põlva valla põhimääruses.[1]

Vapi kirjeldusRedigeeri

Põlva valla vapp on kaldjaotatud roheliseks ja valgeks väljadeks kilp. Rohelisel väljal on kujutatud valge mänd ja valgel väljal on kujutatud sinine jäälind.[1]

Mänd sümboliseerib piirkonna võimsaid metsamassiive, roheline värv sümboliseerib siinset looduslähedast elukeskkonda. Sinine jäälind viitab puhtale loodusele ja veekogudele. Kaldjaotus näitab künklikku maastikku ja Taevaskoda. Valge on hea vaimsuse värv.[1]

Põlva valla vapp 1995–2013Redigeeri

 
Põlva valla vapp 1995–2013

Põlva valla esimene vapp kinnitati ametlikult 17. veebruaril 1995 ning oli kasutusel 20. oktoobrini 2013 kui ühineti Põlva linnaga.

Hõbedase vapikilbi keskel asus roheline mänd. Vapi ülaossa jäi kolm sinist viieharulist õit. Männi juurestiku ülakontuur moodustas kilbil horisontaalse korrapärase lainelõike. Vapi kilbi allosa oli poolringikujuline, mõõtude suhe on 5:4.

Põlva valla vapp 2013–2018Redigeeri

 
Põlva valla vapp 2013–2018

20. oktoobril 2013 ühinenud Põlva valla ja Põlva linna ühinemisel ühtseks Põlva vallaks võeti kasutusele Põlva linna vapp.

Vapi kirjeldusRedigeeri

Hõbedase vapikilbi keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossa jäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale, hoides ülestõstetud jalas kaardikeppi, teise jalaga toetub ta neerja kujuga rohelisele jalgealusele.

PõhjendusRedigeeri

Kukk on sümbolina kahe tähendusega. Ühelt poolt on ta heraldikas vabaduse sümbol ja Põlva oli taastatud Eesti Vabariigis esimene alev, mis end linnaks kuulutas. Teisalt, eriti koos kaardikepiga, on kukk hariduse ja kooliõpetuse sümbol.

Põlva linn on alguse saanud kihelkonnakiriku ümber kujunenud külast. Põlva kirikus on töötanud pikka aega õpetajana Eesti haridusajaloos silmapaistvat kohta omavad Johann Georg Schwartz, kes andis välja õpikute sarja "Koli-ramat" ning Gustav Adolph Oldekop. Lisaks on Põlvaga seotud üks rahvusliku liikumise juhte ja folkloori kogumise algataja Jakob Hurt ning eesti rahvusliku pedagoogikateaduse üks rajajaid Johannes Käis. Põlva on pikka aega olnud vähemalt oma lähema ümbruse hariduskeskuseks, siin asus 1688. aastal üks kahest Võrumaa koolist, 1833. aastal avatud kihelkonnakool oli tol ajal esimene Võrumaal.

Neerja kujuga roheline jalgealune sümboliseerib Põlva linna asumist paljudel küngastel ja Ora ürgoru pervedel. Kaks sinist viieharulist õit on stiliseeritud linaõied, mis viitavad linakasvatusele – pikka aega Põlva ümbruse talupoegadele peamiseks sissetuleku allikaks olnud tegevusele. Just linakasvatusest saadud tuludega hakkasid Põlva kihelkonna talupojad XIX sajandil oma talusid päriseks ostma, see võimaldas omakorda pöörata rohkem tähelepanu kultuurile ja kaubandusele, mille keskuseks sai Põlva. Ka sümboliseerivad kaks õit Põlva koosnemist kahest osast, millest üks on kujunenud kirikuküla laienemisel ja teine paari kilomeetri kaugusel raudteejaama ümber.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Valla sümboolika Põlva valla kodulehel