Põlevkivijäätmed
Põlevkivijäätmed (inglise keeles oil shale waste) on settekivimi kaevandamisel ja töötlemisel järele jääv osa.[1]
Jäätmeliigid ja nende käitlemise viisid muuda
Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel jääb 70% ulatuses järele nii ohtlikke kui ka mitteohtlikke jäätmeid. [2] Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad poolkoks, pigijäätmed ehk fuussid ja gaasipuhastusjääk, ülejäänud jäätmeid ei loeta ohtlike jäätmete hulka.[3]
Aheraine muuda
Aheraine tekib põlevkivi kaevandamisel, sest põlevkivi paikneb ribadena lubjakivi vahel. Enamik aherainest moodustab lubjakivi, milles võib leiduda väikses koguses põlevkivi tükke. Varem oli põlevkivisisaldus aheraines 30%, kuid tänapäeval on see suudetud hoida alla 5%.[3]
Viru Keemia Grupp taaskasutab kaevandamisel tekkiva aheraine täielikult. 2017. aastal kasutati 2 miljonit tonni aherainet täitematerjalina, aherainet kasutatakse ka teedeehituses ja maastikukujunduses.[3] Eesti Energia kasutab aherainet raud- ja maanteede ehitamiseks, samuti võidakse aherainet ladestada ja istutada selle peale mets.[4]
Fenoolvesi muuda
Fenoolvesi tekib põlevkiviõli tootmisel Kiviteri tehnoloogial. Gaasilise soojuskandjaga utmisprotsessil, mille korral toimub põlevkivi termiline lagundamine ehk utmine, saadakse vajalik soojus gaasi põletamisel. Viru Keemia Grupp eraldab fenoolveest puhastusseadmega peenkemikaalid. Saadud kemikaale võib leida juuksevärvidest, mobiiltelefonide ekraanidest, rehvidest ja autoosadest.[3]
Põlevkivifenoole saadakse põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivate fenoolsete vete defenoleerimisel ekstraktsiooni teel, kasutades butüülatsetaati. Fenoole kasutatakse toormena sünteetiliste parkainete ja liimvaikude tootmisel.[5]
2018. aastal moodustas fenoolvesi 2% kõikidest põlevkivijäätmetest ja kogu tekkinud fenoolvesi taaskasutati.[6] Kaevandustest ja karjääridest pumbatav vesi ning elektrijaamade jahutusvesi moodustavad 90% Eestis kasutatavast veest.[2]
Tuhk muuda
Pikemalt artiklis Põlevkivituhk
Põlevkivi põletamisel elektrijaamades jääb järele tuhk, mis moodustab 45−48% põlevkivi kogumassist. Tuhk transporditakse elektrijaamadest tuhaplatoodele veega. Põlevkivituhas leidub ohtralt vaba lupja, veega kokku puutumisel muutub see CaOH-ks ja vesilahuse pH tõuseb 12−13-ni.[7]
Põlevkivituhal on meitmeid kasutusviise. Põllumajanduses suurendab tuhk põldude saagikust, olles taimedele väetise eest. Energiatööstuses on tuhk kasutusel kasvuhoonegaaside (väävli, süsinikdioksiidi) sidujana, sest need gaasid tekivad energiatootmise käigus. Nafta- ja gaasimaardlate sulgemisel takistab tuhk süsihappegaasi jõudmist puuraukudest atmosfääri. Tuhka saab lisada ka teatud ehitusmaterjalidesse, näiteks tsementi, gaasbetoonplokkidesse või betooni.[4] Lisaks on tuhast võimalik toota soojuselektrijaamades elektrit, näiteks tahke soojuskandja tehnoloogia abil, mis muundab tuha ja põlevkivi auru-gaasiseguks.[3]
Põlevkivijäätmete abil võib olla võimalik taaskasutada prügiplasti. Põlevkivituha, aheraine, liiva ja prügiplasti koospürolüüsil on võimalik saada õli, mis on suure kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega. Tehnoloogia võimaldab taaskasutada kuni 80% plastjäätmeid.[8]
Poolkoks muuda
Põlevkiviõli tootmisel tekivad erinevad jäätmed olenemata kasutatavast tehnoloogiast. Tonni põlevkiviõli tootmisel tekib umbes 3 tonni poolkoksi. Enamik poolkoksi ladestatakse poolkoksimägedele. Näiteks 2004. aastal tekkis poolkoksi 841 570 tonni ning sellest taaskasutati 63 010 tonni, ülejäänu ladestati prügilasse.[1] 2014. aastal võeti taaskasutusse umbes kolmandik tekkinud poolkoksist ning ladestati 700 000 tonni poolkoksi. 2017. ja 2018. aastal ladestati peaaegu kogu tekkinud poolkoks (umbes 1 miljon tonni aastas). Poolkoks moodustas massi järgi 5,5% tekkinud põlevkivijäätmetest. [6] Väikeseid poolkoksikoguseid on kasutatud kütuse või komposti komponendina ning ehitusmaterjalide tootmisel.[1]
Poolkoks loetakse ohtlike jäätmete hulka seetõttu, et see avaldab kahjulikku mõju vee-elustikule. Poolkoksimäed sisaldavad samuti palju jääkorgaanikat, nii et nendega kaasneb isesüttimise oht, sest nende sisemine temperatuur on kohati üle tuhande kraadi.[7]
Gaasilised jäätmed ja pigijäätmed muuda
Uttegaasi kasutatakse põlevkivi lagundamiseks Kiviteri tehnoloogiaga, kuna sellel on piisavalt kütteväärtust. Suitsugaas tekitab õhusaastet.[3]
Pigijäätmed ehk fuussid koosnevad polütsüklilistest ühenditest, süsivesinikest ja fenoolidest. Kuigi pigijäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, siis 2014.−2018. aastal võeti ringlusse kõik tekkinud pigijäätmed. Pigijäätmed moodustavad alla 0,001% põlevkivijäätmetest.[6]
Jäätmete ajalugu muuda
Massi järgi arvestades tekib põlevkivitööstuses aherainest 40% jäätmeid, soojuselektrijaamas tuhast 50% jäätmeid ja keemiatööstuses 10% jäätmeid.[1] Eestis on praeguseks tekkinud umbes 300 miljonit tonni tuhka ja 100 miljonit tonni poolkoksi. Aastas lisandub 5–7 miljonit tonni tuhka ja 1 miljon tonni poolkoksi. Põlevkivi kaevandamisel tekkivad jäätmed moodustavad kaevandamisjäätmetest enamuse. Taaskasutatud jäätmete osakaal on tõusnud ajaga, kuid 2011. aastal toimus langus, millele järgnes 2015. aastast väike tõus. Põlevkivijäätmete taaskasutus on olnud alates 2015. aastast minimaalne.[3] 2013. aasta seisuga oli Eestis 34 põlevkivi kaevandamise jäätmete hoidlat.[9]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kapak, Siret (2006). Põlevkivi poolkoksi leostuskäitumise uurimine. Magistritöö. Tartu Ülikool.
- ↑ 2,0 2,1 Environmental impact of the oil shale industry. (2022). Environmental impact of the oil shale industry - Wikipedia. Vaadatud 21.04.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Viru keemia grupp. (s. a. ). Keskkond - Viru Keemia Grupp (vkg.ee). Vaadatud 21.04.23.
- ↑ 4,0 4,1 Eesti Energia. (s. a.). Kaevandamine minimaalse jalajäljega. Põlevkivituhk. Kaevandamine - Eesti Energia. Vaadatud 21.04.2023.
- ↑ Kiviõli Keemiatööstus. (s. a.). Tootmine. Tootmine - Kiviõli Keemiatööstus (keemiatoostus.ee). Vaadatud 21.04.2023.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Keskkonnaagentuur. (2020). Jäätmekäitluse trendid aastatel 2014−2018. Tallinn.
- ↑ 7,0 7,1 Mõtlep, Riho (2010). Composition and diagenesis of industrial oil shale industrial solid waste. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
- ↑ Oone, Annely (2019). Prügiplasti taaskasutuse lahendus võib tulla põlevkivitööstusest. Tallinna Tehnikaülikooli koduleht. Vaadatud 21.04.2023.
- ↑ Keskkonnaministeerium. (2013). Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016−2030. Tallinn.