Põldmagun

Põldmagun (Papaver dubium) on magunaliste sugukonda maguna perekonda kuuluv rohttaim.

Põldmagun
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond	Magunalised Papaveraceae
Perekond	Magun Papaver
Liik	Põldmagun
Binaarne nimetus
Papaver dubium L.

Levila ja kasvukoht

Põldmagun Keilas raudtee ümbruses.

Areaali põhiosa on Vahemere ümbruses, kuid esineb ka Skandinaavias, ka Kesk-, Lääne- ja Väike-Aasias. Tulnukana kogu Euroopas. Eestis tavaline. Sagedam Lääne- ja Loode-Eestis, saartel.

Kasvab umbrohuna põldudel, tulnukana jäätmaadel ja prahipaikadel. Eelistab liivakaid muldi, kasvab ka kaljudel ja hõredates metsades. Valgusnõudlik, kuivataluv.

Kirjeldus

Lühiealine ühekojaline 10–70 cm kõrgune harunenud või vahel harunemata rohttaim. Kogu taim sisaldab mürgist piimmahla.

Püstisel, väheharunenud, 20–60 cm kõrgusel, pikkade valkjate veidi karedate karvadega varrel on sulgjagused süstjate lehekestega lihtlehed.

Õisi on taimel 2–14. Õie läbimõõt on 4,5–5 cm. Kroonlehed võivad olla kuni 2 cm pikad, helepunased või roosad, harvem valged. Tolmukaniidid on violetjad. Õieraod on lidus, õiepungad aga eemalehoiduvate karvadega. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.

Viljaks on äraspidimunajas kupar, mis on alusel sujuvalt ahenev, suhteliselt peenike ja karvadeta. Seemned on 5–6 mm pikad, valmivad juuli lõpust augustini.

Välislingid

• Põldmagun andmebaasis eElurikkus