Põhukorv (Saaremaal ka rüpp) oli suur silindriline korv, mile küljed olid tehtud hõredatest püstvarbadest. Oli kasutusel peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Põhukorviga kandsid talunaised loomasöödaks põhku ja heinu[1].

Viited

muuda
  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 221

Välislingid

muuda