Pärnu raad

Pärnu raad
	1839. aastast kasutatud Pärnu raekojahoone
Asutatud	14. sajand
Tegevuse lõpetanud	1889
Tegevuspiirkond	Pärnu linn
Juhtkond	kaks bürgermeistrit (justiits- ja politseibürgermeister), kuus raehärrat ja sündik

Pärnu raad oli Pärnu valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani.

Pärnu linna raadi on esimest korda mainitud 1325. aastal^[1].

Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit (justiits- ja politseibürgermeister), kuus raehärrat ja sündik. Raehärradeks võis valida vaid Suurde gildi kuuluvaid kaupmehi. 1710. aastal avaldas Rootsi kuningas Karl XII politseikorralduse, raad hakkas koosnema kaheksast liikmest, kellest esimene bürgermeister ehk justiitsbürgermeister ja kaks raehärrat pidid olema juristid. Esimene juristidest oli sündik ja hiljem ühtlasi linnasekretär. Sündiku ülesanneteksl olid peamiselt õigusküsimuste lahendamine. Teine jurist oli linna peafoogt ja seega eesistuja foogtikohtus^[1].Pärnu rae alamkohtud olid foogtikohus, vaeslastekohus ja politseikohus.

1785. aastal Venemaa keisrinna Katariina II korraldusel vabastati raad 1787. aastal ametist ja rae asemele asus linnakodanike valitud magistraat, kuid järgmine Venemaa keiser Paul I tühistas aga selle korralduse ja 1797. aastal sai Pärnu raad taas linna kõrgeimaks võimuks^[1]. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid.

1870. aastast, kui Venemaa keisririigi kubermangudes pandi maksma linnaseadus, sai linnas kõrgeimaks omavalitsuslikuks organiks maksumaksjate gruppide poolt neljaks aastaks valitav linnavolikogu, mis omakorda moodustas täidesaatva organina linnavalitsuse. Pärnu esimesed linnavolikogu valimised toimusid 1878. aastal.

Pikemalt artiklites Pärnu linnavolikogu ja Pärnu linnavalitsus

Pärnu rae liikmete loend

Pikemalt artiklis Pärnu rae liikmete loend

Pärnu justiitsbürgermeistrid

1702 – 1704 Franz Carl Steiner, justiitsbürgermeister (saksa k. Justiz-Bürgermeister)
1704 – Michael Dau
Erasmus Landenberg, justiitsbürgermeister
1720–1739, Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister (surn. 1740)
1787– , Cari Friedrich Hoyer Lübeckist (surn. 1788)
1797, Friedrich Jacob Grube, justiitsbürgermeister (surn. 1803)
30. august/11. september 1856 – 4/16. märts 1879 Friedrich Rambach, justiitsbürgermeister
4/16. märts 1879 – 24. november/6. detsember 1889 Oskar Brackmann, justiitsbürgermeister (oli samal ajal ka linnapea)

Pärnu politseibürgermeistrid

1711– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) Arensburgist (surn. 1716), politseibürgermeister (saksa k. Polizei-Bürgermeister)
J.A. Klein, politseibürgermeister

1729, Johann Bohnsack, ?bürgermeister
Jobst Hinrich Frantzen, ?bürgermeister
1752–1754, Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister (surn. 1761)
1754, Christian Bremer (surn. 1755)
1755 , Johann Bonsack, politseibürgermeister (surn. 1759)
1759–1784^[2], Hans Diedrich Schmidt (1714–1788), politseibürgermeister^[3]
1784–1787, Franz Jürgen Schröder Lübeckist (surn. 1795)
1787–1793, Christian Ehre, bürgermeister (surn. 1812)
1788–1791, Gottlieb Hinrich Frantzen Arensburgist, bürgermeister (surn. 1829)
1791–1796, Peter Heinrich Meitzer Lübeckist (surn. 1807)
1796–1807, Hans Diedrich Schmidt noorem (1744–1807), ?bürgermeister, Pärnu esimene linnapea 1787–1791
6/18. märts 1866 – 18/30. jaanuar 1877 Julius Romanus Jacoby (1818–1916)
18/30. jaanuar 1877 – 24. november/6. detsember 1889 Friedrich Anton Conze

Pärnu raehärrad

Rootsi valitsusajal

1641–, Bartelt Grabbe (surn. 1647)^[4]
Hans Soldan
Jürgen Meyer
1629–, Gerth Klocke (surn. 1656), bürgermeister 1649
1629–, Detmer vom Damme (surn. 1640)
1641–, Heinrich vom Damm (surn. 1653), bürgermeister 1647
Matthias Stael (surn. 1649), hiljem ka bürgermeister
Arend Eckhoff (aadeldatult Eckhof, surnud 1645), hiljem ka bürgermeister ja linnusekrahv
1647–, Daniel Grabbe (surn. 1650)
1647–, Hinrich Bretfeldt (surn. 1657), bürgermeister 1653
1647–, Conrath Stahl/ (1652. aastast aadeldatuna) Stael von Holstein (1612–1684), kaupmees, bürgermeister 1657^[5], Taali mõisnik, Lindi mõisa rentnik
1650–, Hans Schwaningk (surn. 1662)
1650–, Heinrich Schwerss/Schweers (surn. 1685), kaupmees Hamburgist, bürgermeister 1666
1654–, Heinrich Brüning (surn. 1684), kaupmees Lübeckist, Uulu mõisnik
1654–, Hieronymus Spengler (surn. 1657 katku)
1657–, Jürgen Meyer
1662–, Clause Peterss (surn 1702), bürgermeister 1685–
1662—1664, Heinrich Kohl (surn. 1693)
1665–, Josua Hüxter (surn. 1688)
1674–, Jonas Ficinus (surn. 1677), notar 1661, aastast
1674–, Friedrich Lawenstein (surn. 1704), bürgermeister 1694
1681– , Johann Vick (surn. 1691)
1681–1685, Heinrich Müller Lübeckist (surn. 1685)
1684– , Heinrich Zimmermann (surn. 1690)
1686– , Christoph Hinrich Mohr (surn. 1699)
1690– , Johann Stäcker Lübeckist (surn. 1692)
1690– , Heinrich (von) Dehrendahl (Dehrenthal) Tallinnast
1691– , Samuel Christian Heno (surn. 1710), bürgermeister 1705
1692– , Gottfried Seharno Jüterbockist (surn. 1705), Pärnu linnakooli rektor
1694– , Johann von Dohren Heide linnast Ditmarschenist (surn. 1710 katku)
1701– , Iven Christoph Vick Altenburgist Alam-Saksist (surn. 1710 katku)
1701, Hinrich Peters (surn. 1701)
1705– , Jacob Gustav Frauenstein (surn. 1710 katku)
1705– , Hinrich Nagel Arensburgist
1705– , Hinrich Lauenstein (surn. 1710 katku)
1705– , Jürgen Johann Rudolffson (Rudolph) Arensburgist, politseibürgermeister 1711 (surn. 1716)
1710, Jürgen Bohnsack (surn. 1710 katku)
1710– , Jacob von Virgin (Vergili), bürgermeister 1720–1739 (surn. 1740)
1710– , Jacob Peters (surn. 1711)
1710–1711, Petrus Timmermann (surn. 1725)
1710– , Georg Heinrich Greiff Holstenist (surn. 1729)
1711– , Gabriel Lütkejohann, apteeker (surn. 1714)
1711– , Hinrich Brehmer Tallinnast, politseibürgermeister 1752–1754 (surn. 1761)
1714–1754, Martin Johann Heno (1685–1755), 1714–1754 foogtikohtu esimees^[6] vt ka Henno tänav
1719–1723, Barthold Cahl (1683–1737)^[7]
1719–1748, Hinrich Wilhelm Raschau (surn. 1752)
1731– , Franz von Dohren (surn. 1740)
1731– , Hinrich Johann Lippe (surn. 1752)
1741– , Johann Bonsack, politseibürgermeister 1755 (surn. 1759)
1741–1752, Jacob von Dohren (surn. 1756), Vahenurme mõisnik, Voltveti ja Kärsu mõisa pandihärra
1752– , Hinrich Greve Neumünsterist (surn. 1759)
1752– , Ernst August Volcke Franckenhausen, proviisor ülemfoogt Martin Johann Heno apteegis (surn. 1758)
1754– , Hans Dietrich Schmid (Schmidt) Lübeckist, politseibürgermeister 1759–1784 (surn. 1788)
1758– , Jürgen Wiggerts Lübeckist (surn. 1762)
1760–, Franz Jürgen Schröder Lübeckist politseibürgermeister 1784–1787 (surn. 1795)
1760–1765, Daniel Friedrich Wulfsdorf Arensburgist (surn. 1793)
1760, Adolph Siemsen Lübeckist (surn. 1760)
1760–1773, Jacob (von) Bippen Mitaust
1774–1781, Martin Niel, asehalduskorra ajal linnapea 1774–1781 (surn. 1789)
1774–1787, Christian Ehre, bürgermeister 1787–1793 (surn. 1812)
1781–1785, Gottlieb Hinrich Frantzen Arensburgist, bürgermeister 1788–1791 (surn. 1829)
1785–1787, Cari Friedrich Hoyer Lübeckist (surn. 1788)
1785–1787, Heinrich Borgheest (Borgeest), linnapea 1793–1796 (surn. 1816)
1797–1801, Carl Friedrich Fleegen Lübeckist (surn. 1824)

Vene valitsusajal

2/14. juuli 1837 – 16/28. aprill 1871 Christian Theodor von Schmid
14/26. mai 1845 – 4/16. aprill 1879 Friedrich Rambach
1858–1861, Jacob Diedrich Ammende (1811–1898), raehärra, linnasekretär;
6/18. märts 1866 – 18/30. jaanuar 1877 Romanus Jacoby (2. korda, varem oli ta raehärra 1855–1862)
17/29. märts 1868 – 24. november/6. detsember 1889 Friedrich Anton Conze
21. aprill/3. mai 1868 – 24. november/6. detsember 1889 Oskar Brackmann
18/30. mai 1869 – 24. november/6. detsember 1889 Nicolaus Michael Bremer
12/24. detsember 1869 – 1/13. aprill 1883 Reinhold Barlehn
16/28. detsember 1869 – 8/20. november 1875 Diedrich Nagel
18/30. mai 1871 – 24. november/6. detsember 1889 Gustav Groot
9/21. mai 1876 – 9/21. september 1881 Alexander Linde
19/31. märts 1879 – 24. november/6. detsember 1889 Friedrich Eberhard Rambach
13/25. mai 1883 – 24. november/6. detsember 1889 Paul Schneider
24. mai/5. juuni 1883 – 24. november/6. detsember 1889 Justus Friedrich Specht (2. korda, varem oli ta raehärra 1859–1869)

Sündikud ja sekretärid

2/14. juuli 1837 – 16/28. aprill 1871 Christian Theodor von Schmid
16/28. aprill 1871 – 4/16. märts 1879 Oskar Brackmann
23. märts/4. aprill 1879 – 24. november/6. detsember 1889 Gustav Groot

vt. ka Kategooria:Pärnu rae liikmed

Pärnu raehoone

Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal.

Uus Pärnu raekoda koosneb kahest osast: Uue tänava äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest (Uus tänav 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub Pärnu linnavolikogu saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser Aleksander I käsul 24 100 kuldrubla eest Pärnu komandandi majaks. Pärast Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle Pärnu raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel (Uus tänav 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina^[8].

Pikemalt artiklis Pärnu raekoda

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Olaf Esna, Kui Pärnu sai omale linnapea, Pärnu Postimees, 27. jaanuar 2009
↑ Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944-1961, Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, Number 9, September 2021, lk 1709
↑ Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3340
↑ Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 2
↑ Conrad Staël von Holstein, Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 563
↑ Kust sai Pärnu linna Heno tänan oma nimetuse? , Postimees : Pärnu väljaanne, 9 veebruar 1927
↑ Erich Seuberlich. Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter, 2 vols. in 3. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E.V., 1924-1931. iii. 84.[1]
↑ Pärnu Raekoda, parnu.ee

Kirjandus

Heinrich Laakmann. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142, Pärnu Vanaaja Uurimise Seltsi Aastaraamat.
Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU I 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936
Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU II 1787-1889, J. G. KRÜGER, TARTU 1939
Georg Koch. Das Bürgerbuch und die Bürgerschaft Pernau’s im XVII., XVIII. und XIX. Jahrhundert. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 6. Pernau 1911.
Olaf Esna, Kui Pärnu sai omale linnapea, 27. jaanuar 2009

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Olaf Esna, Kui Pärnu sai omale linnapea, Pärnu Postimees, 27. jaanuar 2009

[2] Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944-1961, Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, Number 9, September 2021, lk 1709

[3] Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3340

[4] Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 2

[5] Conrad Staël von Holstein, Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 563

[6] Kust sai Pärnu linna Heno tänan oma nimetuse? , Postimees : Pärnu väljaanne, 9 veebruar 1927

[7] Erich Seuberlich. Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter, 2 vols. in 3. Leipzig: Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E.V., 1924-1931. iii. 84.[1]

[8] Pärnu Raekoda, parnu.ee

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]