Pärnu lennujaam
Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes Tori vallas Eametsa külas.
| Pärnu lennujaam | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Pärnu lennujaama terminal | |||||||||
| IATA: EPU – ICAO: EEPU | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | avalik | ||||||||
| Valdaja | AS Tallinna Lennujaam | ||||||||
| Asukoht | 4 km Pärnust loodes | ||||||||
| Avati | 1939 | ||||||||
| Üldkõrgus | 14 m | ||||||||
| Koordinaadid | 58° 25′ 9″ N, 24° 28′ 22″ E | ||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
| Statistika (2017) | |||||||||
| Reisijaid | 839 | ||||||||
| Kaupu | 11 970 kg | ||||||||
| Lennuoperatsioone | 1 066 | ||||||||
Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam tsiviillennukeid ja hooajalisi reisijateveo liinilende Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ja Stockholmi. 2007. aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.[2] Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr 23.[3]
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennuväli hooletusse, sellel tegevust alustanud Pärnu Lennujaam oli pidevas likvideerimise ohus, kuna kasin tehniline valmisolek piiras lendude arvu.[4] Muudatuse tõi suuremahuline rekonstrueerimine, mille käigus ehitati uus reisijateterminal, mis avati 5. novembril 1999, paigaldati kõrge intensiivsusega tuled ja VOR/DME raadiomajakas (2000).[5] Pärnu lennuväljale rajati ka Piirivalve lennusalga hooldusbaas.
Pärnu lennuväli oli varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga tähisega "PRN " ja töösagedusega 115,900 MHz ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21 (tähised ja töösagedused vastavalt "R" ja 376 kHz ning "RC" ja 425 kHz). Kahest lennurajast oli kasutuses üks betoonkattega rada suunaga 03/21 mõõtmetega 2480 x 31 meetrit , mis sobis kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks, omaaegse tsiviillennunduse raja kasutusest loobuti täielikult. Lennud toimusid ööpäev läbi omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal oli lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.[6] 2013. aasta novembris piiras Lennuamet seoses raja väga halva olukorraga lennukite lubatud massi 6 tonnile.
23.05-31.08.2014 toimus lennuraja remont, mille käigus rekonstrueeriti olemasoleva rajal lõik mõõtmetega 799 x 23 meetrit, ülejäänud rada deklareeriti kasutuskõlbmatuks. Kõik lennuvälja raadionavigatsiooniseadmed lülitati remondi käigus välja ning lubati ainult VFR liiklus.
LennuliinidRedigeeri
| Endine sihtpunkt | |
| Hooajaline | |
| Tuleviku sihtpunkt |
| Linn | Riik | IATA | ICAO | Lennujaam | Lennukompanii | Alates | Kuni | Lennu tüüp |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kihnu |  Eesti |
– | EEKU | Kihnu lennuväli | Air Livonia | 1996 | 2006 | Antonov An-28 |
| Avies | 2006 | 2009 | Let L-410 | |||||
| Luftverkehr Friesland Harle | 2009 | 2016 | Britten-Norman BN-2 Islander | |||||
| Ruhnu | Eesti |
– | EERU | Ruhnu lennuväli | Air Livonia | 1996 | 2006 | Antonov An-28 |
| Luftverkehr Friesland Harle | 2006 | praegune | Britten-Norman BN-2 Islander | |||||
| Stockholm |  Rootsi |
ARN | ESSA | Stockholmi Arlanda lennujaam | Skyways Express | 2007 | 2008 | Fokker 50 |
| Estonian Air Regional | 31. mai 2008 | 2010 | Saab 340 |
Peale lisatud talvine 2012
Lennuliikluse statistikaRedigeeri
| Aasta | Reisijaid kokku | Lennuoperatsioone |
|---|---|---|
| 1992 | 2 416 | 290 |
| 1993 | 3 124 | 782 |
| 1994 | 1 914 | 640 |
| 1995 | 3 100 | 1 076 |
| 1996 | 3 514 | 1 104 |
| 1997 | 5 285 | 2 240 |
| 1998 | 6 500 | 1 300 |
| 1999 | 7 072 | 1 458 |
| 2000 | 3 738 | 928 |
| 2001 | 4 506 | 1 115 |
| 2002 | 5 413 | 1 843 |
| 2003 | 4 996 | 2 203 |
| 2004 | 5 035 | 1 155 |
| 2005 | 4 774 | 1 647 |
| 2006 | 3 351 | 1 078 |
| 2007 | 2 350 | 1 245 |
| 2008 | 3 110 | 1 614 |
| 2009 | 4 025 | 1 344 |
| 2010 | 5 184 | 1 716 |
| 2011 | 3 863 | 1 490 |
| 2012 | 5 634 | 1 562 |
| 2013 | 3 538 | 1 463 |
| 2014 | 2 752 | 914 |
| 2015 | 2 067 | 1 326 |
| 2016 | 1 196 | 1 017 |
| 2017 | 839 | 1 066 |
| 2018 | 920 | 626 |
| 2019 | 1 009 | 590 |
| 2020 | 361 | 201 |
AjaluguRedigeeri
Lennuväli rajati 1930. aastate lõpul. Pärnu lennuväljale pandi alus 1930. aastate keskel seoses Kaitseväe kavaga luua kogu Eestit kattev Õhukaitse lennuväljade võrk. Asukohaks valiti Sauga mõisa maad, kuhu rulliti murukattega rada, mis sai valmis kümnendi lõpuks.
SõjaväelennuväliRedigeeri
Nõukogude okupatsiooni ajal paiknesid sellel sõjaväelennuväljal alates 1941. aastast sõjalennukid. 1941. aastal suvel paiknes lennuväljal lühikest aega Tupolev SB tüüpi pommitajatega varustatud Nõukogude Liidu Balti mere laevastiku 73. pommituslennuväe polk ja septembrist oktoobrini Saksa kahemootoriliste hävituslennukite Messerschmitt Bf 110 grupp. Kuni suveni 1944 seisis lennuväli kasutuseta, siis toodi siia Liibavist üle Saksa mereluure lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis õpetas välja eestlasi ja lätlasi.[7] Sama aasta septembris taganes see üksus Eestist ning lennuväli läks uue okupandi, Nõukogude Liidu Baltimere laevastiku 9. ründelennuväe diviisi käsutusse.[8]
Teise maailmasõja järel jäi Pärnu lennuväli NSV Liidu mereväe Balti laevastiku merelennuväele. Mais 1961 anti lennuväli üle NSV Liidu õhukaitsevägedele ning Pärnusse toodi Tapalt üle hävituslennukitega MiG-19 relvastatud 655. hävituslennuväe polk. Samal kümnendil vahetati MiG-19 välja Jak-28 vastu. Novembris 1977 allutati polk Balti Sõjaväeringkonnale, 1980-ndate algusest alates lendas see polk lennukitega MiG-23.[9] Tsiviillennunduse jaoks oli kasutusel praegusest betoonrajast 1 kilomeeter kagus olnud rada 03/21 mõõtmetega 1100 x 35 meetrit.
Pärnu õhukaitselennuväe polgu raadiomajakad olid Valgerannas ja Nurmel, raketibaas Sanga-Ridalepas ning laod ja sideväeosa Mokal. Väeosale kuulus ka Lutsu (tuntud ka Kikepera või Tammaru nime all) raadiotehniline väeosa.
Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis#Õhutõrjeraketiväeosad
ViitedRedigeeri
- ↑ Pärnu Lennujaama tehnilised andmed
- ↑ Lennuamet: reisija- ja kaubakäive ning lennuoperatsioonid 2007.aastal
- ↑ Bussiliini nr 23 sõiduplaan
- ↑ Sõnumileht: Pärnu lennujaam jätkab lendude vahendamist saartele
- ↑ Regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000–2006
- ↑ Eesti lennundusteabe kogumik
- ↑ Lühiülevaade eesti lendurite sõjateest Teises maailmasõjas
- ↑ Lennuväljad Eestis
- ↑ Venemaa relvajõud Eestis