Pärnu lennujaam – Vikipeedia

Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes Tori vallas Eametsa külas.

Pärnu lennujaam

Pärnu lennujaama terminal

IATA: EPU – ICAO: EEPU

Üldandmed

Tüüp

avalik

Valdaja

AS Tallinna Lennujaam

Asukoht

4 km Pärnust loodes

Avati

1939

Üldkõrgus

14 m

Koordinaadid

58° 25′ 9″ N, 24° 28′ 22″ E

Lennurajad

Suund	Pikkus	Laius	Kate
03/21	799 m	23^[1] m	betoon

Statistika (2017)

Reisijaid

839

Kaupu

11 970 kg

Lennuoperatsioone

1 066

Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam tsiviillennukeid ja hooajalisi reisijateveo liinilende Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ja Stockholmi. 2007. aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.^[2]

Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr 23.^[3]

LennuliinidRedigeeri

	Endine sihtpunkt
	Hooajaline
	Tuleviku sihtpunkt

**Pärnust (Pärnu lennujaam)**
Linn	Riik	IATA	ICAO	Lennujaam	Lennukompanii	Alates	Kuni	Lennu tüüp
Kihnu	Eesti	–	EEKU	Kihnu lennuväli	Air Livonia	1996	2006	Antonov An-28
					Avies	2006	2009	Let L-410
					Luftverkehr Friesland Harle	2009	2016	Britten-Norman BN-2 Islander
Ruhnu	Eesti	–	EERU	Ruhnu lennuväli	Air Livonia	1996	2006	Antonov An-28
Ruhnu	Eesti	–	EERU	Ruhnu lennuväli	Luftverkehr Friesland Harle	2006	praegune	Britten-Norman BN-2 Islander
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	Skyways Express	2007	2008	Fokker 50
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	Estonian Air Regional	31. mai 2008	2010	Saab 340

Peale lisatud talvine 2012

Lennuliikluse statistikaRedigeeri

**Pärnu lennujaam**a reisijateveo statistika
Aasta	Reisijaid kokku	Lennuoperatsioone
1992	2 416	290
1993	3 124	782
1994	1 914	640
1995	3 100	1 076
1996	3 514	1 104
1997	5 285	2 240
1998	6 500	1 300
1999	7 072	1 458
2000	3 738	928
2001	4 506	1 115
2002	5 413	1 843
2003	4 996	2 203
2004	5 035	1 155
2005	4 774	1 647
2006	3 351	1 078
2007	2 350	1 245
2008	3 110	1 614
2009	4 025	1 344
2010	5 184	1 716
2011	3 863	1 490
2012	5 634	1 562
2013	3 538	1 463
2014	2 752	914
2015	2 067	1 326
2016	1 196	1 017
2017	839	1 066
2018	920	626
2019	1 009	590
2020	361	201

AjaluguRedigeeri

Lennuväli rajati 1930. aastate lõpul. Pärnu lennuväljale pandi alus 1930. aastate keskel seoses Kaitseväe kavaga luua kogu Eestit kattev Õhukaitse lennuväljade võrk. Asukohaks valiti Sauga mõisa maad, kuhu rulliti murukattega rada, mis sai valmis kümnendi lõpuks.

SõjaväelennuväliRedigeeri

Nõukogude okupatsiooni ajal paiknesid sellel sõjaväelennuväljal alates 1941. aastast sõjalennukid. 1941. aastal suvel paiknes lennuväljal lühikest aega Tupolev SB tüüpi pommitajatega varustatud Nõukogude Liidu Balti mere laevastiku 73. pommituslennuväe polk ja septembrist oktoobrini Saksa kahemootoriliste hävituslennukite Messerschmitt Bf 110 grupp. Kuni suveni 1944 seisis lennuväli kasutuseta, siis toodi siia Liibavist üle Saksa mereluure lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis õpetas välja eestlasi ja lätlasi.^[4] Sama aasta septembris taganes see üksus Eestist ning lennuväli läks uue okupandi, Nõukogude Liidu Baltimere laevastiku 9. ründelennuväe diviisi käsutusse.^[5]

Teise maailmasõja järel jäi Pärnu lennuväli NSV Liidu mereväe Balti laevastiku merelennuväele. Mais 1961 anti lennuväli üle NSV Liidu õhukaitsevägedele ning Pärnusse toodi Tapalt üle hävituslennukitega MiG-19 relvastatud 655. hävituslennuväe polk. Samal kümnendil vahetati MiG-19 välja Jak-28 vastu. Novembris 1977 allutati polk Balti Sõjaväeringkonnale, 1980-ndate algusest alates lendas see polk lennukitega MiG-23.^[6] Tsiviillennunduse jaoks oli kasutusel praegusest betoonrajast 1 kilomeeter kagus olnud rada 03/21 mõõtmetega 1100 x 35 meetrit.

Pärnu õhukaitselennuväe polgu raadiomajakad olid Valgerannas ja Nurmel, raketibaas Sanga-Ridalepas ning laod ja sideväeosa Mokal. Väeosale kuulus ka Lutsu (tuntud ka Kikepera või Tammaru nime all) raadiotehniline väeosa.

Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis#Õhutõrjeraketiväeosad

Lennuväli taasiseseisvunud EestisRedigeeri

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennuväli hooletusse. Sellel tegevust alustanud Pärnu Lennujaam oli pidevas likvideerimise ohus, kuna kasin tehniline valmisolek piiras lendude arvu.^[7] Muudatuse tõi suuremahuline rekonstrueerimine, mille käigus ehitati uus reisijateterminal, mis avati 5. novembril 1999, paigaldati kõrge intensiivsusega tuled ja VOR/DME raadiomajakas (2000).^[8] Pärnu lennuväljale rajati ka Piirivalve lennusalga hooldusbaas.

Pärnu lennuväli oli varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga tähisega "PRN " ja töösagedusega 115,900 MHz ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21 (tähised ja töösagedused vastavalt "R" ja 376 kHz ning "RC" ja 425 kHz). Kahest lennurajast oli kasutuses üks betoonkattega rada suunaga 03/21 mõõtmetega 2480 x 31 meetrit, mis sobis kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks, omaaegse tsiviillennunduse raja kasutusest loobuti täielikult. Lennud toimusid ööpäev läbi omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal oli lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.^[9] 2013. aasta novembris piiras Lennuamet seoses raja väga halva olukorraga lennukite lubatud massi 6 tonnile.^[10]

23. maist kuni 31. augustini 2014 toimus lennuraja remont, mille käigus rekonstrueeriti olemasoleva rajal lõik mõõtmetega 799 x 23 meetrit. Ülejäänud rada deklareeriti kasutuskõlbmatuks. Kõik lennuvälja raadionavigatsiooniseadmed lülitati remondi käigus välja ning lubati ainult VFR liiklus.

2016. aastal hinnati, et lennujaama renoveerimine maksaks 13 miljonit eurot.^[11] 2017. aasta oktoobris allkirjastasid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout koostööleppe lennujaama rekonstrueerimiseks. Riik lubas projekti toetada 20 miljoni euroga ning Pärnu lennujaam loodeti avada 2020. aasta kevadel.^[12]

Naaberkinnistu omanik vaidlustas lennuraja pikendamise ehitusloa kohtus^[13] ning probleeme oli ka ehitushankega.^[14] Lennuliiklusala rekonstrueerimistööde leping allkirjastati viimaks 2020. aasta suvel.^[15] 13,9 miljoni eurone leping sisaldas lisaks lennuraja rekonstrueerimisele ka ruleerimisteede laiendamist, õhusõidukite perrooni rekonstrueerimist, automaatse ilmastiku seiresüsteemi paigaldamist, lennuvälja tuledesüsteemi uuendamist ning uus hoolde- ja päästetehnika angaari ehitamist.^[15]

Terminali ehitushange läks luhta, sest ehitajad soovisid oodatust kõrgemat hinda.^[16] Seejärel kuulutati välja uus ja eelmisest väiksem hange, et senine hoone renoveerida.^[17] Valitsus kinnitas 17,3 miljoni eurose investeerimistoetuse Pärnu lennujaama väljaehitamiseks 2021. aasta algul.^[18]

Taas alustati lendudega Pärnu ja Ruhnu vahel 4. oktoobril 2021. Kuna lennujaama terminali ehitamine alles käis, siis teenindati lennureisijaid ajutistes ruumides.^[19]