Ozolmuiža vald
Ozolmuiža vald (läti keeles Ozolmuižas pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Audriņi, Sakstagalsi ja Ozolaine valla ning Rēzekne linnaga.
| Ozolmuiža vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Ozolmuižas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 48,9 km² | |
Elanikke: 848 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 17,3 in/km² | |
| Keskus: Ozolmuiža | |
 |
Valla pindala on 49 km². 2011. aastal oli seal 939 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 875 inimest. Valla halduskeskus on Ozolmuiža küla. Vallavanem on Velta Runča.[2]
Loodus muuda
Valla suurim jõgi on Rēzekne jõgi.
Vald jääb Latgale kõrgustikule. Kõrgeim koht asub Krīveņi külas (170 meetrit). Vallas leidub kruusa, liiva, turvast ja lubjakivi.
Ajalugu muuda
Aastani 1930 kandis Ozolaine vald Ozolmuiza valla nime. Aastal 1945 moodustati Ozolaine vallas Slabada külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 liideti Slabada külanõukoguga likvideeritavad Bumbiškase ja Ratinieki külanõukogu. Aastal 1971 liideti sellega veel Mežārese külanõukogu sovhoosi Sovetskaja Latvija maad, aastal 1973 aga osa Ozolaine külanõukogust. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust (piirkonnas oli 500 elanikku) Rēzekne linnaga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[3] Sama aasta sügisel hakkas Slabada vald kandma nime Ozolmuiža vald. Aastal 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusse.[4]
Kaitstavad objektid muuda
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ozolmuiža katoliku kirik ja selle kellatorn ning värav, lisaks veel Pilskalne Spriņģi linnamägi ehk Golberova Gora.[5] Kohaliku kaitse all on Ozolmuiža kabel ja Voronova muinaskalmed.[6]
Looduskaitse all on Ozolmuiža kabeli tamm, Ozolmuiža park, Brenči lehis ja Jaunsaimnieki mänd. Lisaks kasvab vallas üks looduskaitsealune nimetu põlispuu.[7]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 517 lätlast, 376 venelast, 8 valgevenelane, 8 ukrainlast, 14 poolakat ja 4 leedulast.[8]
Valla keskus Ozolmuiža on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 231 elanikku. Kolm küla on staatusega mazciems: Laļi 18 elanikuga aastal 2022, Lielie Garanči 106 elanikuga aastal 2022 ja Mazie Garanči 58 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Bumbiškas 37 elanikuga aastal 2022, Dreijerovka 46 elanikuga aastal 2022, Jaunsaimnīki 89 elanikuga aastal 2022, Jaunsloboda 7 elanikuga aastal 2022, Kozori 27 elanikuga aastal 2022, Krīveņi 26 elanikuga aastal 2022, Krīvu Sloboda 27 elanikuga aastal 2022, Latvīšu Sloboda 10 elanikuga aastal 2022, Pauliņi 23 elanikuga aastal 2022, Pilskalns 2 elanikuga aastal 2022, Platači 29 elanikuga aastal 2022, Račeva 1 elanikuga aastal 2022, Ratinieki 59 elanikuga aastal 2022, Skujas 27 elanikuga aastal 2022, Spundžāni 43 elanikuga aastal 2022, Taurinka 4 elanikuga aastal 2022 ja Tievanāni 16 elanikuga aastal 2022.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Rēzeknes novads, vaadatud 9. 11 2022
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 5.11 2022
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 5.11 2022
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Ozolmuiža vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis