Otto Reinvald
Otto Aleksis Reinvald (nime rööpkuju Otto Reinwaldt, (16. juuli (vkj)/ 28. juuli 1886 Rakvere – 29. november 1940 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.[1]
Haridus muuda
Lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli 1904 ja Gattšina Reaalkooli täiendusklassi 1905; Darmstadti Tehnikaülikooli elektrotehnika erialal 1912.[1], [2] Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Leola liige.
Teenistus muuda
Alustas tööd õppevaheaegadel Saksamaa firmades, nt AEG Frankfurdis ja mujal; Oli 1908–1909 ja 1911–1912 Babenhauseni elektrijaama juhataja; AS Volta Tehaste proovisaali insener ja juhataja 1912-1917; oli 5 kuud Saksamaal Berliinis Lichtenbergi jõujaama ehitusel 1912-1913; Viru maakonnavalitsuse tehnikaosakonna juhataja 1918-1921; Tallinna Linna Elektrijaama abidirektor 1935-1937.[1][2]
Tallinna Tehnikaülikoolis 1921-1940: Tallinna Tehnikumi õppejõud (õppeained: elektrivõrgud, elektri mõõtmine, jõusisseseaded, kõrgepingetehnika, elektriraudteed, üldelektrotehnika); mehaanikaosakonna juhataja 1926-1936; tehniliste kursuste lektor 1932-1934; Riikliku Katsekoja elektrotehnilise osakonna juhataja 1923-1940; elektrotehnika erakorraline professor 1937-1940, soojustehnilise laboratooriumi juhataja kohusetäitja 1938-1940; üliõpilaskonna kuraator 1938-1939.[1]
Teadustöö põhisuund muuda
Elektrimasinate konstruktsioon ja karakteristikud, keemiliste vooluallikate omadused, isolaatorid ja isoleermaterjalid, raadiohäired, elektritariifid ja tariifipoliitika.[2]
Avaldas artikleid elektrijõu kasutamisest tööstuses ja põllumajanduses, esimese eestikeelse elektrotehnika õpiku "Üldelektrotehnika" autor (1928).[1][3]
Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus muuda
Elektrotehnika-alaste uurimistööde algatajaid ja Eesti elektrijaamade ja -võrkude rajajaid 1920-1930; kaastegev Eesti elektrifitseerimise plaani koostamisel aastaiks 1936-1940; riigi majandusnõukogu erikomisjoni ja Narva hüdroelektrijaama ehituse komisjoni liige ülesandega määrata energiavajadust ja hinnata energiamüügi tulu; osales elektrijaamade generaatorite katsetamisel, Türi raadiosaatja häälestamisel ja käivitamisel; juhendas magistraalliinide projekteerimist. Rahvusliku Jõukomitee juhatuse liige 1938-1940; Insenerikoja elektrisektsiooni ja AS Elektrikeskus juhatuse liige 1939-1940.[1]
Tunnustus muuda
Valiti 13.02.1940 korp! Leola auvilistlaseks.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk 360-361
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn 2013, lk 1127-1128
- ↑ Reinvald, O. Üldelektrotehnika. Tallinna Tehnikumi ehitusosakonna 1928/29 a. kursus. Tallinn: Tallinna Tehnikum, 1928[alaline kõdulink]