Ava peamenüü

Otto Meri (6. oktoober 18619. jaanuar 1942) oli Eesti ühiskonnategelane. Tänapäeval teatakse teda peamiselt kui tõlkija ja diplomaadi Georg-Peeter Meri isa ning Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgse esimese presidendi Lennart Meri vanaisa.

Peterburi kubermangus Uue-Laadoga maakonnas Koltšanovo külas sepa ja vesiveskirentnikuna tegutsenud Otto Meri oli abielus Julie-Marie Meriga (neiuna Kepper) (17.09.1864 – 1958), kes oli noorena Peterburis koduõpetajanna. 1905. aastal asus perekond ümber Tallinna (Otto ostis Tallinna maja juba 1902. aastal), 1915. aastal läksid Otto ja Julie lahku.

Otto Meri kuulus eestlaste esimese põlve ühiskonnategelaste hulka. Ta oli Estonia seltsi liige. Meri kandideeris 1904. aastal Tallinna linnavolikogu valimistel, kus eestlased toonase ajalehe Teataja toimetaja, vandeadvokaat Konstantin Pätsi juhtimisel esimest korda olulise valimisvõidu saavutasid. Ta sai linnavolikogu liikmeks, kusjuures häälte arvult edestas napilt isegi Pätsi.