Otto Hoffmann

Eesti arhitekt

Otto Konrad Ernst Hoffmann (23. september/5. oktoober 1866, Koeru8. juuni 1919) oli Eestis ja Lätis tegutsenud Eesti arhitekt, Riia Polütehnikumi professor ja rektor[1].

Vanemuise tänav 46, Tartu (1914)

Algõpetuse sai ta koduõpetaja käest. Aastatel 18811885 õppis ta Peetri Reaalkoolis, lõpetades selle kooli esimese lennu.

1910. aastal kandideeris Hoffmann Tartu ülikooli arhitekti ametisse, kuid konkursi võitis keiserliku ülikooli viimane arhitekt Pavel Nikitin[2].

Hoffmann projekteeris 1912–14 ehitatud Tartu Ülikooli õppehoone praeguse aadressiga Vanemuise 46, samuti 1912. aastal valminud Ruhnu uue kiriku[3]. Riias on tema projekti järgi rajatud näiteks kurtide laste kool (Aleksandra Čaka iela 42, 1897), Riia Polütehnilise Instituudi üks tiib (Raiņa bulvāris 19, 1909, tänapäeval Läti Ülikooli hoone) ja Evangeelsete Luteri Halastajaõdede Seltsi maja (Miera iela 45, 1904)[4].

Isiklikku

muuda

Tema isa Heinrich Ferdinand Hoffmann oli Koeru koguduse õpetaja, ka tema vanaisa Dietrich Georg Mickwitz oli Koeru koguduse õpetaja. Tema vend Heinrich Richard Hoffmann oli misjonärina Indias, hiljem oli Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja; vend Arthur Friedrich Wilhelm Hoffmann oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja; õemees (oli abielus tema kahe õe Anna Wilhelmine ja Selma Emiliega) Johann Heinrich Brasche oli Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja; õemees (oli abielus tema õe Anna Louisega) Daniel Burchard Lemm oli Kadrina- ja Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja; õemees Oskar Ernst Emil Tomberg (oli abielus tema õe Margarethe Helene Elisabethiga) oli Koeru- ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja ja Jõelähtme koguduse õpetaja[5].

Viited

muuda
  1. Koeru alevik, eestigiid.ee
  2. Lea Leppik "Tartu Ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, lk 153
  3. "Tagasi vaadates kirikusuvele Ruhnus" Eesti Kirik, 06.09.2007
  4. http://www.apf.rtu.lv/system/application/uploads/file/zin_raksts/apz.pdf[alaline kõdulink]
  5. Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885–1919. Böhlau Verlag Köln Wien