Osvald Timmas (17. september 1913 Paiküla, Saaremaa27. oktoober 2005 Toronto) oli väliseesti kunstnik.

Ta lõpetas 1933. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi humanitaarharu[1] ja jätkas õpinguid Tondi sõjakoolis, mille lõpetas oma lennu parimate seas 1934. aastal. Hiljem õppis Tallinnas Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Ühistegevusliidu koolis ning 1937–1942 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.

Kunstiande sai Osvald Timmas tõenäoliselt oma isapoolsetelt vanematelt, kes pidasid kunstkanguri, kangakuduja ja värvija ametit.[2]

Tema varaseimad teadaolevad illustratsioonid pärinevad 1930. aastatest ajakirjast Sõdur. Samal ajal ärijuhina Tartus töötades võttis ta 1939–1942 eratunde Nikolai Kummitsalt ja puutus kokku paljude pallaslastega. Aastatel 1942–1944 sai ta Tallinnas õpetust Günther Reindorfilt.

1944. aastal põgenes ta koos naise Erikaga Rootsi. Seal töötas Timmas Stockholmis elukindlustuse alal ja õppis aastatel 1947–1949 illustreerimiskursustel. Kuna poliitiline olukord oli endiselt ebakindel, suundus ta koos paljude teiste põgenikega 1951. aastal edasi Kanadasse, kus tegutses samuti elukindlustuse alal. 1956. aastal hakkas ta tõsiselt kunstiga tegelema ja pühendus sellele täielikult 1972. aastal, olles kuni 1980. aastate alguseni ka Crown Life'i kunstikogu konsultant.

Osvald Timmas on maetud Toronto Mount-Bleasenti kalmistule.

Looming muuda

Tähelepanuväärse tunnustuse kunstnikuna saavutas Osvald Timmas 1960. aastail, kui ta hakkas akvarellidel ja akrüülmaalidel kujutama mikroskoobis inimsilmale avanevat mineraalide ja veealuse maailma mikrostruktuuri[3]. Tinglikult võib neid abstraktsioone pidada maastikumaalideks, sest inspiratsiooni sai kunstnik mullapõuest, katkiläinud kerisekividest, sammaldunud rookatusest[2]. Timmase vesi-, õli- ja akrüülvärvidega maalides näeb peent, detailset tööd ja mõjuvaid värve. Ta õppis ja arendas uudset vesivärvitehnikat kasutades raudoksiide, andes sellega oma teostele püsiva ja rikka värvigamma. Hiljem maalis ta ka nägemuslikke, sürrealistlikke teoseid, samuti geomeetrilise vormiga abstraktseid maale[3].

Osvald Timmas oli Eesti Kunstide Keskuse asutajaliige ning kauaaegne keskuse kunstikomitee juhataja. 1970. aastal valiti ta American Watercolour Society liikmeks. Aastatel 1961–1968 oli ta Colour and Form Society ja aastatel 1971–1975 Ontario Society of Artists asepresident ning 1973. aastast Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liige.

Tema teosed on eksponeeritud paljudel grupi- ja isikunäitustel nii Kanadas kui ka väljaspool seda (USAs, Prantsusmaal, Itaalias, Austraalias, Jaapanis jm). Timmase teoseid leidub arvukates erakogudes Kanadas, USAs, Saksamaal, Soomes, Eestis, Rootsis, Iisraelis, Austraalias, Egiptuses jne. Tema teoseid võib ka leida mitmest galeriist, muuseumist ja asutusest USAs, Inglismaal ja Kanadas. 1990. aastal, pärast isikunäitust Adamson-Ericu muuseumis, kinkis kunstnik 28 oma teost Eesti Kunstimuuseumile, seitse Tartu Kunstimuuseumile ja viis Saaremaa Muuseumile.

Tunnustus muuda

Erika ja Osvald Timmase mälestusfond muuda

Osvald Timmase testamendiga asutati eesti kunsti toetuseks Erika ja Osvald Timmase mälestusfond. Seda on kasutatud arvukate tegevuste toetamiseks nii Kanadas kui ka Eestis eesmärgiga säilitada ja arendada eesti kunsti ja kultuuri üle maailma. Fond on toetanud Kumu ehitamist ja Tartu Kunstimuuseumi tegevust[2]. Erika ja Osvald Timmase mälestusfond oli Tartus ja Tallinnas toimunud pagulaskunstinäituse suursponsor [2].

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2009. Vaadatud 18. detsembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Reet Mark, Osvald Timmas 1913–2005, Kultuur ja Elu, 2002
  3. 3,0 3,1 3,2 Osvald Timmas 1913 - 2005, Estonian World Review, 2.11.2005
  4. http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=4770