Osteoblast on luus olev uue luukoe loomise eest (koos kondrotsüütidega) vastutav rakk. Osteoblastide nimetus tuleneb kreeka keelest (ὀστέο-, osteo- tähendab luud ja βλαστάνω, blastanō idanemist). Osteoblastid toodavad kollageeni, vähemal määral ka teisi luukoe orgaanilist osa moodustavaid valke. Osteoniks seotud rakkudena toodavad nad ka luukoe mineraalset osa hüdroksüapatiiti, mis aitab organismis reguleerida happelisuse taset, samuti on see ka kaltsiumi ja fosfori varusalveks.[1] Osteoblastid tekivad mesenhümaalsetest tüvirakkudest.[2]

Pildil on osteoblastid violetsed, näha on nende asukoht mitterakulise luukoe ümbruses. Pildil on osteoblastid üksteisest eraldunud, sellal kui eluskoes asuvad nad tihedas maatriksis

Viited

muuda
  1. Blair HC, Zaidi M, Huang CL, Sun L. (2008). The developmental basis of skeletal cell differentiation and the molecular basis of major skeletal defects. Biol Rev Camb Philos Soc. 83: 401-15. doi: 10.1111/j.1469-185X.2008.00048.x. PMID 18710437.
  2. Pittenger MF, Mackay AM, Beck SC, Jaiswal RK, Douglas R, Mosca JD, Moorman MA, Simonetti DW, Craig S, Marshak DR. (1999). "Multilineage potential of adult human mesenchymal stem cells". Science. 284: 143-7. doi:10.1126/science.284.5411.143 PMID 10102814.