Orlan (skafander)

Orlan on skafander, mis loodi Nõukogude Liidus kosmonaudi turvalise viibimise ja töötamise jaoks avakosmoses. Selle töötasid välja NPP Zvezda. Skafandrit on korduvalt modifitseeritud ja täiustatud. Praegu kasutatakse skafandri täiustatud varianti rahvusvahelisel kosmesejaama (ISS) pardal kosmonautide töötamiseks avakosmoses.

Kosmonaut Saližan Sharipov skafandriga Orlan-M
Kosmonaut Sergei Krikaljov väljumisel avakosmosesse skafandris Orlan-M

Loomise ajaluguRedigeeri

1960-ndate alguses anti NPP Zvezda spetsialistidele ülesanne luua Nõukogude Liidu kuuprogrammi jaoks uus skafander. Pakuti välja kaks varianti, millest esimene oli pehme skafander koos külgeriputatava seljapaunaga tuginedes juba kasutusel olevate skafandrite Berkut, Jastreb ja Sokol konstruktsioonile või poolkõva konstruktsioon sisseehitatud seljapaunaga. Variantide konstruktsioonide plusside ja miinuste analüüsil tehti otsus valida poolkõva süsteem ning 1969. aastaks valmis skafander Krechet, mis läbis edukalt kõik katsed.

Pärast Nõukogude Liidu kuuprogrammi peatamist lõpetati kõik tööd ka skafandri edasiarenduseks. Krecheti jaoks väljatöötatud tehnilised lahendused, eelkõige poolkõva konstruktsioon, olid jälle vajalikud, kui algasid tööd pikaajalise orbitaaljaama Saljut loomiseks. Avakosmoses töötamiseks sobilikud juba Berkut ja Jastreb ei omanud kokkusobitamise võimalust ning tulenevalt sellest oleks iga uue kosmosejaama meeskonna liikme jaoks pidanud uue skafandri looma ning kosmosesse transportima, mis oli ebaefektiivne kosmoselaevade Sojuz ja Progress piiratud koormuste korral. Vajadus luua mitmele kosmonaudile sobiv universaalne kosmosülikond ajendas looma esimese orbitaalskafandri Orlan. Tänu poolkõvale konstruktsioonile olid ainsateks individuaalseteks osadeks vaid skafandri kindad, mille toimetasid kosmosesse meeskonnad ise. Skafandrid olid aga kosmosejaamas alati olemas. Esimene väljumine avakosmosesse uutes skafandrites oli kosmosejaamal Saljut-6, mille sooritasid kosmonaudid G. I. Grechko ja J. V. Romanenko 20. detsembril 1977.[1]

MudelidRedigeeri

Mudel DRedigeeri

 
Orlan-D
  • Kasutus: Saljut-6, 1977– 979; Saljut-7, 1982–1984
  • Nimetus: Orlan-D
  • Tootja: NPP Zvezda
  • Missioonid: välja töötatud aastatel 1969–1977. Kasutati jaamades Saljut-6 ja Saljut-7 aastatel 1977–1984.[2]
  • Rõhk skafandris: 400 hPA[2]
  • Kaal: 73,5 kg[2]
  • Elutalitluse süsteemi toetuse aeg: 5 tundi[2]

Mudel DMRedigeeri

  • Kasutus: Saljut-7, Mir, 1985–1988
  • Nimetus: Orlan-DM
  • Tootja: NPP Zvezda
  • Missioonid: kasutatud jaamades Mir ja Saljut-7 aastatel 1985–1988.[2]
  • Rõhk skafandris: 400 hPA[2]
  • Kaal: 88 kg[2]
  • Elutalitluse süsteemi toetuse aeg: 6 tundi[2]

Mudel DMARedigeeri

 
Orlan-DMA
  • Kasutus: Mir, 1988–1997
  • Nimetus: Orlan-DMA
  • Tootja: NPP Zvezda
  • Missioonid: kasutatud jaamas Mir aastatel 1988–1997.[2]
  • Ülesanne: töötamine avakosmoses.
  • Rõhk skafandris: 400 hPA[2]
  • Kaal: 105 kg[2]
  • Elutalitluse süsteemi toetuse aeg: 7 tundi[2]

Mudel MRedigeeri

 
Orlan-M
  • Kasutus: Mir, 1997–2000; Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS), 2001–2009
  • Nimetus: Orlan-M
  • Tootja: NPP Zvezda
  • Missioonid: kasutatud jaamades Mir ja ISS aastatel 1997–2009.[2]
  • Ülesanne: töötamine avakosmoses.
  • Rõhk skafandris: 400 hPA[2]
  • Kaal: 112 kg[2]
  • Elutalitluse süsteemi toetuse aeg: 7 tundi[2]

Mudel MKRedigeeri

 
Orlan-MK
  • Kasutus: ISS, 2009 – tänapäev
  • Nimetus: Orlan-MK
  • Tootja: NPP Zvezda
  • Missioonid: kasutamiseks ISS jaamas (alates 2009. aastast)[3]
  • Ülesanne: töötamine avakosmoses.
  • Rõhk skafandris: 400 hPA
  • Kaal: 120 kg[3]
  • Elutalitluse süsteemi toetuse aeg: 7 tundi

Mudel MKSRedigeeri

Saavad kasutada kosmonaudid pikkusega 165–190 cm.

  • Kasutus: ISS, kasutuselevõtt planeeritud alates 2014. aastast
  • Nimetus: Orlan-MKS
  • Tootja: NPP Zvezda
  • Missioonid: kasutamiseks jaamas ISS (alates 2014. aastast)[3]
  • Eesmärk: töötamine avakosmoses.
  • Rõhk skafandris: 400 hPA
  • Kaal: 110 kg
  • Elutalitluse süsteemi toetuse aeg: 7 tundi
  • Soojuse mahavõtmine: keskmiselt kuni 300 kcal/h, maksimaalselt kuni 600 kcal/h
  • Peamised uuendused:
  1. Automaatne termoregulatsiooni süsteem, mis suudab automaatselt veejahutamisega reguleerima temperatuuri kostüümis. Temperatuur on tingitud vastavalt kosmonaudi koormusest ja tehtavast tööst. Temperatuuri režiimi saab vahetada enne ja pärast kosmonautide väljumist.[4]
  2. Kummikate asendati polüuretaanse kattega. Uue materjali kasutamine võimaldab suurendada skafandri kasutamise aega avakosmoses.
  3. Skafandri ettevalmistamine väljumiseks avakosmosesse on automatiseeritud.

FaktidRedigeeri

  • Maha kantud skafander Orlan-M sai 2006. aastal eksperimentaalse minisatelliidi Radioskaf kestaks.[5][6].
  • Pikim viibimine avakosmoses skafandriga Orlan-MK leidis aset 16. augustil 2013, pikkusega 7 tundi ja 29 minutit.[7].
  • Sõna orlan tähendab vene keeles kotkast.

PildigaleriiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Dubrovskij, А. ""Kõige tähtsam on see, et kostüüm sobiks"". "Teadus ja Elu", №4, 2006. aasta. Vaadatud 20.11.2006. 
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 Vene skafandrid. Chichester, UK: Praxis Publishing Ltd. 2003. ISBN 1-85233-732-X. 
  3. 3,0 3,1 3,2 RuSpace
  4. "Orlan Maa kohal". Roskosmos. 21.04.2012. 
  5. "Satelliit Radioskaf". RIA Uudised. 15.03.2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.08.2011. Vaadatud 18.01.2011. 
  6. RadioSkaf. Satelliitide harrastusehitamine
  7. "Väljumine avakosmosesse on lõpetatud". Kosmonautika Uudised. 17. august 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.08.2013. Vaadatud 23.08.2013. 

VälislingidRedigeeri