Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel
Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel (ukraina keeles Опозиційна платформа – За життя; vene keeles Опозиционная платформа – За жизнь) on 2018. aastal Ukrainas mitme venemeelse partei liitumisel tekkinud erakond. Partei teket rahastas Viktor Medvetšuk, kes kujunes erakonna üheks juhtfiguuriks. Kuni Vene-Ukraina sõjani oli tegemist suurima venemeelse[1][2] parteiga Ukrainas, mis moodustas ka suurima opositsioonijõu Ukraina Ülemraadas, omades 44 kohta parlamendis. Partei tegevus parlamendis katkestati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja erakond keelustati 20. juunil 2022.[3]
| Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel | |
|---|---|
| Опозиційна платформа – За життя | |
 | |
| Keelustatud | |
| Esimees | Juri Boiko |
| Asutamine | 09.11.2018 |
| Lõpetamine | 20.06.2022 |
Ajalugu muuda
Pärast Euromaidani suutsid venemeelsed ja/või euroskeptilised Ukraina parteid moodustada ühise Opositsiooni Bloki, mis kandis edasi Regioonide Partei idameelset pärandit ja peamiselt üritas hääli püüda Ida- ja Lõuna-Ukrainas. Partei ühtsus purunes 2019. aasta presidendivalimisteks, mil bloki erinevad tiivad esitasid erinevad presidendikandidaadid valimistele. Üks tiib esitas presidendikandidaadiks Oleksandr Vilkuli, teine tiib Juri Boiko, kuid kumbki partei jäi väitma, et just tema on Regioonide Partei järglane.[4]
Tiib, millest kujunes välja opositsiooniplatvorm, esitas Juri Boiko kandidaadiks. Tiiva juhiks kujunes Medvetšuk enda ja Dmõtro Firtaše rahalisel toetusel. Partei kujunes koondumispunktiks mitmetele Janukovõtši-aegsetele poliitikutele, mis tegi partei jaoks raskeks toetust mujalt otsida. Medvetšuk ise aga rõhus oma sidemetele Putiniga ning käis ka Kremlis kandidaadile toetust otsimas, mis tekitas tugevat vastukaja Ukrainas. Lõpuks jäi Boiko valimistel neljandaks.[5][4]
Parlamendivalimistel 2019. aastal rõhutas opositsiooniplatvorm, et Zelenskõil puudub võimekus Moskvaga edukalt läbirääkida ja Ida-Ukrainas rahu taastada. Medvetšuki võimu all olev meedia tutvustas Zelenskõid kui vaid veidi pehmemat versiooni Porošenkost, kes peab kuuletuma Läänele. Rõhutati Medvetšuki saavutusi idas suheldes: Ukraina vangide vabastamine Donbassis ning paremad tingimused gaasi tarneks.[4]
Valimistel võitis opositsiooniplatvorm 44 kohta ülemraada 450 kohast, moodustades suurima opositsioonierakonna Zelenskõid toetavale Rahva Teenrile. Nende venemeelsed loosungid aga garanteerisid selle, et parlamendis oli erakond suhtelises isolatsioonis.[4]
Pärast Medvetšuki koduaresti määramist kuulutas erakond selle illegaalseks, väites et arestil on poliitilised põhjused ja vähe sisu.[6]
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja partei juhtfiguuri Medvetšuki pagemist koduarestist eemaldas opositsiooniplatvorm Medvetšuki partei eesotsast, mõistis hukka Venemaa sissetungi ning kutsus üles oma liikmeid liituma Ukraina eest võitlema.[7] 20. märtsil keelas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu mitmetel venemeelsetel parteidel tegutsemise, sealhulgas ka opositsiooniplatvormil.[8] Fraktsioon lõpetas parlamendis tegutsemise 13. aprillil,[1] kuid 25 erakonna liiget moodustasid selle asemel Juri Boiko juhtimisel Platvormi Elu ja Rahu nimel.[2] Ametlikult keelustati partei tegevus 20. juunil 2022, mil Ukraina kohus keelas erakonna tegevuse ning andis korralduse varad konfiskeerida.[3]
Poliitilised põhitõed muuda
Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel võitles üleüldiselt ida poole vaatava Ukraina pärast. Sooviti Venemaaga tihedas liidus Ukrainat, mis liituks ka Euraasia Liiduga. Donbassile tuleks anda autonoomia ja Venemaaga kaubandus taastada. Läänesuunalist Ukraina-poliitikat näidati kui Ukraina mahamüümist Läänele, Euroopa Liiduga liitumist partei ei taotlenud. Venemeelse poliitika eduna esitles partei Medvetšuki võimet Moskvaga läbi rääkida – juba varem oli Medvetšuk suutnud Donbassi separatistlike aladega läbi rääkida, et vabastada ukrainlastest vange, Putiniga olid Medvetšukil lähedased suhted ning Venemaa oli valmis pakkuma Medvetšukile paremat gaasilepet kui Zelenskõile.[4][5]
Opositsiooniplatvorm võitles Ukraina kommunistliku pärandi eemaldamise vastu, mis väljendus protestis Ukraina võimude Nõukogude mälestusmärkide ja sümboolika eemaldamise vastu. Samuti tekitas protesti Ukraina keeleseadus, mis piiras vene keele massilist kasutamist avalikus meedias ning avalikus elus.[5]
Partei kasutas ära ka Medvetšuki meediaimpeeriumi, et võimendada erakonna sõnumeid avalikus meedias. Kuigi tavaliselt välditi avalikku Kremlile kaasaelamist, levitati tihti desinformatsiooni ja kallutatud uudiseid, sealhulgas nimetati korduvalt Ukrainas toimuvat kodusõjaks ja õigustati Krimmi liitmist Venemaaga.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Pro-Russian faction Opposition Platform – For Life suspends activity in Verkhovna Rada". Ukrinform. 14.04.2022.
- ↑ 2,0 2,1 Діана Ковальова (21.04.2022). "У Верховній Раді нардепи від ОПЗЖ створили групу Платформа за життя та мир". NV.
- ↑ 3,0 3,1 Ukraina keelustas Kremli-meelse partei tegevuse. BNS. 20.06.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Konstantin Skorkin (19.07.2019). "Rival Parties Battle for Votes in Southeast Ukraine". Carnegie Endowment for International Peace.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Mansur Mirovalev (13.04.2022). "Who is Viktor Medvedchuk, Putin's main man in Ukraine?". Aljazeera.
- ↑ "Opposition Platform for Life laments extension of house arrest for its leader Viktor Medvedchuk". Bykvu. 10.01.2022.
- ↑ Volodymyr Ishchenko (21.03.2022). "Why did Ukraine suspend 11 'pro-Russia' parties?". Aljazeera.
- ↑ Pjotr Sauer (20.03.2022). "Ukraine suspends 11 political parties with links to Russia". The Guardian.