Ooidid lubjakivi pinnal

Ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.

Eriti sageli esineb ooididena kaltsiumkarbonaat, mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.[1]

ViitedRedigeeri

  1. [K. Ojaste, A. Reier, K. Mens, "Kristallograafia. Mineraloogia. Petrograafia", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 462 lk; lk-l 194-195]