Ava peamenüü

Omar Nelson Bradley (12. veebruar 1893 – 8. aprill 1981) oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, auastmelt armeekindral, üks tähtsamaid Ameerika Ühendriikide väejuhte Teises maailmasõjas[2] ja esimene Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees.

Omar Bradley
General of the Army Omar Bradley.jpg
Sünninimi Omar Nelson Bradley
Hüüdnimi "Brad"
Sündinud 12. veebruar 1893
Clark, Missouri, Ameerika Ühendriigid
Surnud 8. aprill 1981 (88-aastaselt)
New York City, New York, Ameerika Ühendriigid
Truudusvanded Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid
Teenistused Flag of the United States Army.svg Ameerika Ühendriikide maavägi
Teenistusaeg 1915–1981[1]
Auaste US-O11 insignia.svg armeekindral
Juhtinud
Sõjad/lahingud Teine maailmasõda
Korea sõda

Bradley sündis 1893. aastal Missouris Randolphi maakonnas. 1911. aastal astus ta West Pointi sõjaväeakadeemiasse (U.S. Military Academy, West Point) ja lõpetas 1915. aastal samas lennus Dwight D. Eisenhoweriga. Esimese maailmasõja ajal valvas ta Montanas vasekaevandusi. Sõja järel töötas ta West Pointis õppejõuna, teenis veel mitmel ametikohal ning asus viimaks tööle Ameerika Ühendriikide sõjaministeeriumis kindral George Marshalli alluvuses.

Pärast Ameerika Ühendriikide astumist Teise maailmasõtta vastutas Bradley 82. jalaväediviisi ümberformeerimise eest Ameerika Ühendriikide relvajõudude esimeseks õhudessantväe diviisiks. Bradley sai esimesed ülesanded väejuhina eesliinil operatsiooni "Tõrvik" raames Põhja-Aafrikas kindral George S. Pattoni alluvuses. Pärast Pattoni teisele rindele suunamist võttis Bradley üle II korpuse juhtimise Tuneesia lahingutes ja juhtis hiljem ka liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse. Normandia dessandi ajal juhtis ta 1. armeed. Pärast laiemat läbimurret Normandias asus Bradley juhtima 12. armeegruppi, kuhu kuulus 43 diviisi ühtekokku 1,3 miljoni sõduriga – see on suurim ühe väejuhi poolt juhitud USA väekontingent ajaloos.

Pärast Teise maailmasõja lõppu juhtis Bradley Veteranide administratsiooni. 1948. aastal sai temast Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem ja 1949. aastal staabiülemate ühendkomitee esimees. 1950. aastal anti talle armeekindrali auaste ja sama aasta aprillis sai temast esimene NATO sõjaväelise komitee esimees. Bradley lahkus tegevteenistusest 1953. aastal. Ta pidas kuni oma surmani 1981. aastal erinevaid ametikohti avalikus ja erasektoris.

ViitedRedigeeri

  1. Tucker 2011, lk 1685.
  2. Drakenlordh 2005, lk 24.

KirjandusRedigeeri

  • Drakenlordh, Rikard (2005). Toisen maailmansodan avainhenkilöt. Hämeenlinna: Karisto. ISBN 9512346745
  • Tucker, Spencer C. (2011). The Encyclopedia of the Vietnam War: A Political, Social, and Military History. ABC-CLIO. ISBN 978-1-85109-961-0

LisalugemistRedigeeri

VälislingidRedigeeri