Ohmi seadus
Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. Seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas.
Ohmi seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:
Ohmi seadus vooluahela osa kohta muuda
Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega:
kus
Ohmi seadus elektromotoorjõu allikaga vooluringi kohta muuda
Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas, on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R:
Et elektromotoorjõu allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju
Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:
kus
- on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa;
- on vooluahelasse ühendatud takistuste summa;
- on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.
Ohmi seadus vahelduvvoolu korral muuda
Vahelduvvoolu korral kehtib seos
kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus.
Ohmi seadus vektorkujul muuda
Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju:
kus
- on voolutiheduse vektor;
- on erijuhtivus;
- on elektrivälja tugevuse vektor.
Valem kehtib isotroopsete materjalide korral.
Välislingid muuda
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ohmi seadus |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ohmi seadus |