Numerne valli looduspark

Numerne valli looduspark on kaitseala Lätis Latgales Ludza piirkonna Salnava vallas ja osaliselt ka Balvi piirkonna Baltinava vallas. Looduspark asub 15 kilomeetri pikkuse Numerne valli nime kandva oosi ümbruskonnas. Oosist põhja pool asub Numerne soo, lõunas aga mitmed järved.

Numerne valli looduspark
Dabas parka "Numernes valnis"
Vaade vaatetornist lõuna suunas
Pindala	9,81 km²
Tüüp	looduspark
Moodustatud	2004

Kaitseala loodi 2004. aastal, kaitsmaks sealset oosil kasvavat kuiva männikut, kus kasvab mitmeid haruldasi taimeliike ja asub mitmeid looduskaitsealuseid biotoope. Kaitseala on üks suuremaid palu-karukella kasvukohtasid Lätis.

Kaitseala pindala on 981 ha, sellest 90.47 % on kaetud metsaga. Üksikobjektidena on kaitse all seal kasvav Numerne hiidmänd (ümbermõõt 2.55 ja kõrgus 28 meetrit) ning Numerne 2. mänd (ümbermõõt 3.25 meetrit). Seal asuv Piļskolnsi linnamägi ei ole muinsuskaitse all.

Geoloogiliselt on kaitsealal kesksel kohal Numerne vall, kus kõrgemates kohtades on kvaternaari setted ligi 85 meetri paksused. Sellest lõunas avandub Daugava kihistu dolomiit, põhjas aga Katleši kihistu liivakivi vahekihtidega savid ja aleuriit. Kaitseala asub oosi keskosas, selle ida- ja lääneotsad jäävad kaitsealalt välja, samas jääb kaitsealale oosi kõrgeim koht (160 m). Kaitsealale jääb neli järve.

Kaitseala loomise plaanid pärinevad aastast 1992. Aastal 1999 loodi selle aladele Kugriņi soode ja metsade hoiuala, mille pindala oli 223 hektarit. Aastal 2004 loodi hoiuala baasil Numerne valli looduspark. Lisaks Kugriņi soode ja metsade hoiualale arvati selle koosseisu veel mitu väiksemat hoiuala, mis olid mõeldud selliste liikide nagu kaunis kuldking, suur torntigu ja metsis elupaikade kaitseks. Aastal 2013 rajati kaitsealale 20 meetri kõrgune vaatetorn. Tornini viib 380 meetri pikkune õpperada. Loodusparki läbib ka rattatee.

Kaitstavad biotoobid võtavad enda alla 61,5% kaitseala territooriumist. Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal penikeele- ja kilbukakooslustega (Magnopotamion ja Hydrocharition) looduslikult rohketoitelised järved, siirdesood ja õõtsiksood, okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel ning siirdesoo- ja rabametsad, lisaks veel läänetaiga, hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad, Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsad, sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-,Alnion incanae-, Salicion albae- kooslused), tamme (Quercus), pärna (Tilia), vahtra (Acer), saare (Fraxinus) või jalakatega (Ulmus) Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad, Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad, Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal, looduslikus seisundis rabad, lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarnakooslustega (Caricion davallianae) karbonaatsed madalsood. Viimane elupaigatüüp on Lätis haruldane, eriti maa idaosas.

Vaade oosi harjalt

Õpperaja infostend

Sealsetes metsades domineerivad männid ja kased, vähemal määral on seal kuuske, sangleppa, haaba ja halli leppa. Sealsete metsade taimestikku hakati uurima 19. sajandil, aastal 1895 ilmunud E. Lehmanni teoses Flora von Polnisch-Livland mit besonderer Berücksichtigung der Florengebiete Nordwest-Russlands, des Ostbalticums, der Gouvernements Pskow und St. Petersburg sowie der Verbreitung der Pflanzen durch Eisenbahnen on suurem osa Ida-Läti liike leitud just tänapäeva looduspargi territooriumilt. Aastaks 1985 oli sealt leitud 1185 liiki soontaimi.

Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad seal nõmmnelk, sile tondipea, palu-liivkann, liiv-esparsett, palu-karukell, soohiilakas, lääne-mõõkrohi, Russowi sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kaunis kuldking, õrn tarn, ainulehine soovalk, väike käopõll, kõdu-koralljuur, sagristarn, karvane maarjalepp, meri-näkirohi, kummeli-võtmehein, naastune kikkapuu, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, karukold, kattekold, kahar parthein, sale parthein, niidu-kuremõõk, harilik käoraamat, harilik sookäpp, harilik ungrukold, võsu-liivsibul, rabaluga ja rooghein. Varem on sealt leitud ka selliseid liike nagu pruun sepsikas, kollane kivirik ja mustikpaju. Kaitstav on ka paik, kus kasvab Ida-Lätis haruldane peenelehine hiirehernes. Kaitstavatest sammaldest esinevad seal Helleri narmaskarikas, haisev maakarikas, keeljas lusiksammal, soosammal ja viltjas udesammal. Ka on sealt leitud liike nagu lamelehik, kännukatik, sulgjas õhik ja paljas hammasssammal.

Looduskaitsealustest seentest kasvavad seal limatünnik, tumepruun taelik ja roosa pess. Kaitsealustest samblikest esinevad harilik poorsamblik, oliiv-helksamblik ja Arthonia spadicea. Sealt on leitud ka selliseid samblikuliike nagu suur kühmsamblik, harilik kirisamblik ja punakas mõhnsamblik, seeneliike nagu ookernahkis, männikorgik, lillatümak, haava-tuletaelik, männitaelik, roostetorik, volt-tardnahkis ja rida-tardnahkis.

Kaitstavatest imetajatest elavad Numerne valli looduspargis hunt, saarmas, kobras ja kasetriibik. Selgrootutest esinevad kaitsealal vasakkeermene pisitigu, luha-pisitigu, männisinelane, suur rabakiil, valgelaup-rabakiil, laiujur, tõmmuujur, vareskaera-aasasilmik, sõõrsilmik, suur-kuldtiib, harilik viinamäetigu, Platyla polita, hiidhundlane, suur torntigu, Laphria gibbosa, must seatigu, põliskeermetigu, vaablassikk, filigraantigu, sammastigu, sinitiib-tirts, pisiliidrik ja puumurelane. Ka on sealt leitud liike nagu väike-kiirgliblikas, suur-kirgliblikas, ruuge-küttkärbes, Dolomedes plantarius, hiidkoor, harilik käävtigu, väikelumik ja haavalumik.

Kaitstavatest lindudest esinevad looduspargis rukkirääk, sookurg, metsis, laanepüü, mesilasenäpp, hüüp, jääkoskel, roo-loorkull ja mustviires, jõgitiir, värbkakk, Uurali kakk, valgeselg-kirjurähn, õõnetuvi, öösorr, hallpea-rähn, laanerähn, musträhn, punaselg-õgija, nõmmelõoke ja väike-kärbsenäpp.

Kaitseala on mitmete invasiivsete võõrliikide leviku keskmeks. Sealt on levima hakanud taraenelas, harilik pihlenelas, vooljas pargitatar ja hulgalehine lupiin. Ka on sealt leitud Siberi kontpuud ja tähk-toompihlakat.

Välislingid

• Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel (läti keeles)