Norra metskass

Norra metskass (Norra keeles: Norsk skogkatt või Norsk skaukatt) on Norras aretatud suurekasvuline ja väga paksu karvastikuga kassitõug.

Norra metskass

Päritolu

Norra metskass pärineb Skandinaaviast. Nendest on kirjutatud Norra muinasjuttudes ja mütoloogias ning lugudes on Norra metskassid võluvõimetega. Lisaks sellele uurisid nad Viikingitega maailma ning kaitsesid viljasalvi maal ja merel. Tegu on vana tõuga ja neid on Norse legendis nimetatud haldjakassideks ja Skandinaavia haldjalugudes trollkassideks. Usutavasti pärineb see tõug lühikarvalistest kassidest, keda tõid viikingid Suurbritanniast ja ka pikakarvalistest kassidest, kes olid Skandinaaviasse toodud ristisõdalaste poolt, ja kes siis omakorda paaritusid kohalike talukassidega ja kodustamata kassidega. Tõug sai Norras tunnustuse 1930. aastal ja on kassinäitustel esindatud 1938. aastast.

Norra metskassid olid müütide järgi Skandinaavia jumalate Thori ja Freya saatjad. Esimesena on neid maininud loodusteadlane K. Frins aastal 1599. Teise maailmasõja ajal see tõug peaaegu hävines ja alles 1970 .aastaks oli olukord taastatud tänu Norra fenoloogile Carl-Fredrik Nordane. Pärast seda loodi selle tõu arendamiseks ja säilitamiseks ühing.

Norra metskass

Kirjeldus

Kuna Norra metskass on pärit külmast kliimast siis sellest tulenevalt on nad on hästi kohanenud karmide talvedega ja nad on väga vastupidavad. Parim kohastumus metskassil on kahekordne kasukas, mis hoiab looma tugeva tuule ning lume eest ja see kuivab kiiresti. Norra metskass on suur poolpika karavaga ja elegantne tõug. Kass areneb aeglaselt ja ei pruugi saada täiskasvanuks enne neljandat eluaastat. Pea on kolmnurkse kuju ja tugeva lõuajoonega. Profiil on pika ja sirge murdumatu joonega. Silmad on suured ja võivad olla vaatamata kasuka värvusele ükskõik millist värvi. Kõrvad asetsevad Norra metskassil kõrgel pealael ja nende alus on lai, mis tipu suunas teravneb. Kõrvadel on tutid ja nende seest voogavad välja pikad karvad. Keha on pikk, lihaseline, tugeva ehitusega ja kindla luustruktuuriga. Kassi tagumised jalad on pikemad kui esimesed. Varvaste vahel on karvatutid. Norra metskassi saba on puhmjas ja pikk. Kui saba kassi külge mööda ettepoole tõmmata, peaks see ulatama õlgadeni või isegi kaelani.

Nende välimus muutub vastavalt aastaajale, kui nad ajavad maha oma paksu aluskarva. Nende kasuka välimine kiht on veekindel. Isastel ja mõnedel emastel kassidel tekib lakk.

Iseloom

Norra metskassid armastavad inimesi ja neile ei meeldi pikemaks ajaks üksi jääda ning nad vajavad tähelepanu. Nad on harjunud eluga õues ja on kohanenud väljas uitamiseks, kuid nad võivad olla ka rahulolevad toakassid eeldusel, et neil on piisavalt ruumi ringi liikuda. Kassid on väga intelligentsed, sõbralikud, mänguhimulised ja ka väga head kaaslased.

Norra metskassid on leebed ja heade maneeridega. Sellest tõust olevad kassid on peremehele ustavad, lepivad koerte ja väikeste lastega, kuid võõraste juuresolekul on kassid tagasihoidlikud. Mängulusti jätkub neil terve nende elu jooksul. Nendel kassidel on hästi välja arenenud jahiinstinkt.

Looduses teevad Norra metskassid pesukarudele sarnast häält ja nad siristavad omavahel suheldes nagu linnud. Nad kräunuvad ainult juhul, kui soovivad sulle midagi selgeks teha. Nad on paljude teiste kassitõugudega võrreldes päris vaiksed.