Norra Kommunistlik Partei
Alajaotuses ei ole piisavalt viiteid. |
Norra Kommunistlik Partei (Norges Kommunistiske Parti, NKP) on Norra vasakpoolne partei, millel puudub esindatus parlamendis. Partei asutati 1923. aastal pärast Norra Tööpartei lagunemist. Teise maailmasõja perioodil, Saksa okupatsiooni ajal oli parteil oluline roll vastupanuliikumises. Partei oli populaarne ka sõja järel, menu hakkas vähenema pärast külma sõja algust. NKP ei poolda Norra liitumist Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste ühendustega.
| Norges Kommunistiske Parti | |
|---|---|
| Norra Kommunistlik Partei | |
 | |
| Norra erakond | |
| Esimees | Runa Evensen |
| Asutamine | 1923 |
| Peakorter |
Helgesensgt. 21, Oslo |
| Ideoloogia | Kommunism |
| Meediakanal | Friheten |
Ajalugu muuda
Asutamine muuda
Norra Tööpartei (DNA), mida juhtis Martin Tranmæl, ühines oma asutamisel Kommunistliku Internatsionaaliga, kuid ei soovinud end siduda bolševikkude partei liiniga. Tranmæl oli vastu, et internatsionaal sekkuks tööpartei tegevusse ja 1923. aasta kongressil otsustas DNA internatsionaalist lahkuda. Samal kongressil, 4. novembril 1923 otsustati luua Norra Kommunistlik Partei. Uue partei asutajate hulgas olid peamiselt DNA noorteorganisatsiooni liikmed, keda juhtisid Peter Furubotn, Eugene Olsen ja Arvid G. Hansen.
Partei esimeheks valiti Sverre Sjøstad, aseesimeheks Halvard Olsen ja peasekretäriks Furubotn. 5. novembril ilmus partei esimene ajaleht Norges Kommunistblad. Ajalehe toimetaja oli Olav Scheflo.
13 Norra Tööparteisse kuulunud Stortingi liiget ning suur osa ametiühingu tegelasi ühinesid NKPga..[1]
Tegevus teise maailmasõja ajal ja pärast sõda muuda
Augustis 1940 oli NKP esimene Norra erakond, mille Saksa okupatsioonivõimud keelasid. Partei tegutses põranda all ja oli aktiivne partisaniliikumises.
Pärast sõda oli NKP väga populaarne, kuna toetas sõja võitnud Nõukogude Liitu, mis oli sakslastelt vabastanud Norra põhjaosas asuva Finnmargi.
Pärast sõda moodustasid nad valitsuse ja partei liige Kirsten Hansteen oli esimene naissoost minister Norras. Hakati trükkima NKP ajalehte Friheten umbes 100 000-eksemplarises tiraažis. Peeti ka läbirääkimisi uuesti Tööparteiga ühinemiseks.
1945. aastal sai NKP parlamendivalimistel 176 535 häält (11,89%) ja üksteist kohta Stortingis. 1946 valiti partei peasekretäriks Furubotn.[2]
Tänapäev muuda
Pärast NSV Liidu perestroika algust revideeris NKP nagu ka teised Euroopa kommunistlikud parteid oma programmi ja distantseerus NSV Liidu poliitikast, keskendudes pehmemale kommunismile.
NKP sai 2003. aasta kohalikel valimistel kolm kohta: kaks Åsnesis ja ühe Vadsø volikogus. Åsnes asuv partei osakond on tugevaim, kuid seoses eriarvamustega religioonist ja Stalinist lahkus 2004. aastal osa selle liikmeskonnast. Viimased asutasid koos teiste vasakpoolsetega uue partei Radikale Sosialister (Radikaalsed Sotsialistid). Norra 2005. aasta parlamendivalimistel sai NKP 1070 häält (0,04%). 2007. aastal ei leidnud nad piisavalt kandidaate Vadsø piirkonnas ja seetõttu pole neil parlamentaarset esindatust.
Parteijuhid muuda
- Sverre Støstad 1923–1925
- Peder Furubotn 1925–1930
- Henry Wilhelm Kristiansen 1931–1934
- Adam Egede-Nissen 1934–1946
- Emil Løvlien 1946–1965
- Reidar T. Larsen 1965–1975
- Martin Gunnar Knutsen 1975–1982
- Hans I. Kleven 1982–1987
- Kåre André Nilsen 1987–1991
- Ingve Iversen 1991–1992
- Terje Krogh, Per Lothar Lindtner ja Kjell Underlid 1992–1998
- Per Lothar Lindtner ja Kjell Underlid 1998–2000
- Per Lothar Lindtner 2000–2001
- Zafer Gözet 2001–2010
- Svend Haakon Jacobsen 2010–2013
- Jørgen Hovde 2013–2014
- Runa Evensen 2014–